Viimane nädal koolis

Jube nõme on ringi käia nagu invaliid. See piinav valu võiks juba ära kaduda. Igatahes kolm korda päevas kreemitan jalgu mingi geeliga, seega eks näis:)
Selle aja jooksul olen ikka jube palju erinevaid veine proovinud/joonud. Igatahes ma pean kurbusega tunnistama, et ma pole ikka veel eriline veinisõber. Noo tee mis tahad, aga mina jooksin parema meelga coolerit või mõnda kokteili.
Vahepeal on ikka jube igav, kohe mitte midagi ei oska teha ja kui aus olla siis ega väga ei viitsi ka enam pingutada. Põhimõtteliselt ma ei ole kunagi varem nii hästi kursis olnud Eestis ja mujal maailmas toimuvaga:D
Üks asi veel, minu meelest on jube jama see, et poed pannakse kahest kinni ja siis avatakse jälle 5-6 aeg. Mismõttes nagu, et saaks teha väikese siesta (lõunauinak)?? Ning mismõttes on pühapäeviti poed kinni, nv inimesed just saavad ja tahavad rahulikult poodides ringi vaadata...ei tea, imelik süsteem.
Pean ikka tunnistama, et Eesti on ikka väga väike riik. Ma ei teagi kas see on pigem miinus või pluss, sest ühest küljest nüüd mõtlen, et Tartusse või Võrru ei ole ikka mitte midagi sõita, kuid teisalt...
Kuna mu juhendaja (inglise keele õpetaja) oli haige siis andsin täitsa ise tunde, mõnus oli ainult see, et keegi mulle sellest ette ei teavitanud. Noh, pole viga, ma õpetasin neile hoopis eesti keelt, arvan, et see oli palju lõbusam:D Õpilased uurisid ka palju meie kultuuri kohta, mis on tüüpilised toidud, autod (poisid) jne. Õ, Ä, Ö, Ü- mine hulluks kui raske on nende hääldust neile õpetada. Ikka ja jälle kõlab opetaja ja muud imelikud variandid. Eesti keel on ikka helisev keel, sest näiteks hispaania keeles on vaid 5 täishäälikut, meie 9 vastu:)
Igatahes käisin siis nädalavahetusel Portugali avastamas. Mulle täitsa meeldis! NB: Love, love, LOVE Portugal cooking!
Hetkel on käimas kultuurinädal, seega meil on Sylviaga käed-jalad tööd täis. Meisterdame lippe, esitame oma PowerPointe, mina õpetan veel rahvustantse, nagu kaerajaan jne.

Kurja, proovisin siis pakkida, mina ei saa aru, kuidas ja kuhu need asjad peaksid kõik ära mahtuma. Mul tekkis lausa masendus, kust need kõik asjad tulid?????? Palun ärge visake mind bussist välja(A):) You need me!

MY LA-LA- LAND

Vahepeal saabus kaks pätsi musta leiba Eestist:) Päris hea oli, ühe pätsi jätsin kooli, võtsin võid kaasa ja andsin õpetajatele maitsta, kõigile meeldis ja teise andsin siinsele perele.
Koolis meeldib mulle väga käia, The children make my day! Muideks iga hommiku kui kooli jalutan siis tee peal kohtan vanemaid härrasmehi, kes alati soovivad kena päeva, suht tore, täiesti tundmatud inimesed, aga see on nende veres ja kultuuris vist:D Mõned inimesed on juba päris tuttavad nägupidi, näiteks iga hommik on tänaval kaks meesterahvast, üks müüb loteriipileteid ja teine ajalehti, nendest jalutan iga hommik mööda ja nad alati tervitavad mind ja soovivad kaunist päeva. Minu meelest on täitsa tore, kui päev nii sõbralikult algab:)
Aprilli ilmad on väga muutlikud, arvasin, et märts tuleb vihmane ja selline kahtlane, kuid tundub, et seda on hoopis aprillilt oodata. Kunagi ei tea, kas tuleb soe ilm või pilvine või hoopiski vihmane, seega üllatus-üllatus!
Vahepeal olid siis meil külas külalised Valenciast ja Malagast, kes ööbisid siin neli ööd. Nüüd läksid pereema ja -isa koos nendega Valenciasse kaasa, kuid nad peaksid järgmise nädala lõpus tagasi tulema, seega pole hullu.
Hakkasin mõtlema, et ma pole juba üle kahe kuu autoga sõitnud: ei tea kas oskangi veel.

Kunsti tunnis meisterdatud plakatid:)

Koolis on veel käia 8 päeva. Viimane nädal on rahvusvaheline nädal, ehk siis üks päev on täiesti minu päralt. Mõtlen, et tahaks neile mõnda rahvustantsu õpetada ja võiks midagi küpsetada ja laulda. Eks näis, peab veits mõtlema. Minu viimane koolipäev on ka vahva, siis pole ühtegi tundi, sest ma sain aru, et on koolisünnipäev, seega tulevad õpilaste vanemad kooli ja kokk valmistab kõigile tasuta lõunasöögi ja räägitakse juttu, süüakse ja mängitakse. Mulle selline viimane päev täitsa sobib!
Põhimõtteliselt on kõik tore, vahepeal on natuke igav ka ja suutsin oma jala nii ära väänata või ära põrutada, et juba neljandat päeva väga käia ei kannata:S
Vahepeal õppisin kuidas parti teha. Kunagi käisin Ekuga ühes vanalinna pubi-resto moodilises kohas söömas parti, ei saa öelda, et siis see oleks mulle väga hea mulje jätnud, kuid nüüd sain ikka mega head parti. See on sellises apelsini magusas marinaadis tehtud ja sojakastmega megaaa heaaa.

Igatahes kui kass kodust ära siis hiirtel pidu. Seega reedel korraldasime siis väikse peo korteris, niisama rääkisime ja sõime-jõime. Laupäeval küpsetasin jälle, seekord siis olen juba Brasiilia köögikultuuri kallale asunud:D Seitsme ajal sättisin välja minema, sest olin eelmine nv tüdrukutega kokku leppinud, et tuleb selline samba-näksi-maniküüri õhtu. Ja seda ta oligi, kuna minu tutvusrindkonnas on nüüd siis ka üks tüdruk brasiiliast, siis ta õpetas meile sambat.  Ei saa öelda, et oleks väga kerge....minu jalad keeldusid nii kiiresti liikumast:D

Joogilett (lilla viin on väga hea!)

Avastasin enda jaoks uue lemmiksarja ka "New Girl" äkki keegi on näinud, mega naljakas lihtsalt:)
Ahjaa....OOOTAAAN MAIIIID JUBAAA, paluks palju päikest mai kuuks Hispaaniasse:) Aitäh:)

FINGERS CROSS

E. tüdruk, kellega koos elan kolis Malagasse, mis on siis täiesti lõuna- Hispaanias mere ääres.  Seega see ei ole tore uudis minule, sest nüüd ma pean ainult hispaania keeles suhtlema. Loodetavasti mais, kui sinnakanti satun, siis kohtan teda uuesti, ta arvatavasti oleks supper giid ka.
Vahepeal kui koolist koju jalutan või niisama mõtisklema ennast unustan, siis on ikka raske uskuda küll, et ma elan Hispaanias, olen siin juba kaks kuud elanud. Ulme, ei suuda siiamaani vahepeal uskuda. Ma võiksin siin elamisega ära harjuda, kuid kindlasti tahaks elada ranna lähedal, sest suvel ma ei kannataks välja, kui lähim rand oleks 3 tunni kaugusel. Aii, kuidas mulle meeldib, et ma tulen siis tagasi, kui Eestis on ka juba soojem ja seda plöga ja pori enam maas ei ole:)
Muideks, üks naine, keda ma kohtasin kui käisin veel Montijos aeroobikas, nüüd käin Pueblas läheb vaheajal Eestisse. Ta küsis mult, et kas ma midagi ei sooviks, et ta mulle sealt tooks. Mõtlesin, mõtlesin ja lõpuks ültesin, et too mulle Fazeri musta leiba:D:D:D Seega varsti saan ma kaks pätsi leiba, jeei:)
Käisin siis ka Badajozis šokolaadi festivalil. Oii, kuidas mulle meeldisid kõik need koogid ja tordid seal, nämmi-nämmi. Aa, muideks siin sadas esimest korda, mitte väga tugevasti, aga ikkagi vihm. Ma avastasin, et mulle meeldib see lõhn ja värskus, mis valitseb väljas peale vihma ja kui muru on just niidetud- nii mõnus lõhn:)

Viimaselajal on ilm nii ja naa, seega midagi väga sooja siin ei ole.
Räägin siis midagi ka siinsetest traditsioonidest, munapühade asemel on siin Semana Santa, mis on siis selline usupüha. Kolm päeva on kestnud siin kindlad rituaalid, tänavad pannakse kinni ja politseinikud on igalpool tänavatel korda loomas. Mõned inimesed harjutavad selleks sündmuseks terve aasta, sest nende õlad peavad olema väga tugevad, sest nad kannavad pühakujusid.  Seega on grupp inimesi, osad on pikkade kolmnurksete maskidega, nii et ainult silmad välja paistavad ja nad kõnnivad kindlas rütmis ja kõige lõpus on orkester. Kui aus olla, siis ma ei tea, mida ma sellest üritusest õieti arvan, alguses arvasin, et on hirmus, kuid tegelikult oli üsna ilus. Osad naised kõndisid terve tee paljajalu, see oli sellepärast, et nad olid mingisuguse vande andnud ja ma võin öelda, et mul oli juba saabastes külm.  Kuna ma olin nii tark, et ma ei mõelnud, et mul on tagavara aku ka kaasas, siis ma eriti häid pilte ei saanud sellest üritusest, kuid üks tüdruk saatis mulle hiljem telefoniga tehtud pildid, seega mingi aimduse saate ikka.

Neljapäeval ja laupäeval käisin siis väljas. Ma ei või, sellise väikese linnakese kohta nagu Montijo on siin ikka ulme palju toidukoht ja pubisid/klubisid. Ma olin kindel, et olin kõik kohad juba läbi käinud, kuid võta näpust. Seekord sain isegi natuke tantsida- Jeei!!! Aaa ja joogiks jõin MUSTA VIINA, mis nagu mulle hiljem lahkesti öeldi teeb suu, hambad ja keele mustaks...no mis siis ikka:D Pean mainima, et Portugali toit on jubehea, enamasti söövad nad kala, kuid nad oskavad seda kuidagi isemoodi teha ja mulle väga meeldivad Portugali toidud.

Põhimõtteliselt, mul on hea meel, et mu vaheaeg läbi saab ja jälle kooli saab minna, on huvitavam ja aeg läheb kiiremini:D Polegi väga palju enam jäänud, seega fingers cross, et see aeg oleks täis naeru, nalja ja meeldejäävaid hetki. NB! Tahaks juba pakkima hakata:D

Sünnipäeval

Alustan siis sellest, et laupäeval käisin R sünnipäeval, kes on siis praktikal samas koolis kus mina käin. Hehh, algus ei tundunud paljulubav, kuid ei tasu liiga varakult otsustada. Seega alguses olin ainus tüdruk, hiljem tuli üks tüdruk veel, kelle lähedusse meeleldi hoidsin. Alustuseks, kuidas siis üks sünnipäevatähistamine välja nägi: kõik tulid oma autode ja jookidega (muideks tähtis ei ole automark vaid tümm ja bumm-bumm, mis sa oled autosse sisse ostnud), seega arvatavasti pooled autod ei maksnud nii palju kui need kõlarid ja supakad mis nad olid sisse muretsenud. Põhimõtteliselt olen ma seda varem ka Hispaanias täheldanud, et enamasti sõidetakse suhteliselt odavate autodega, kuid oluline on, et sul oleks võimas stereo. Seega pagasiruum lahti tümm käima ja pidu võis alata. Muideks, muusika iseenesest oli minu maitse ning sain ka paar uut hispaaniakeelset laulu oma tulevase plaadi jaoks kirja pandud. Nii, mida siinsed kutid siis joovad...VISKIT, VISKIT,VISKIT täna joome VISKIT! Aaa, üks huvitav asi veel, enne sünnipäevale minekut käisime siis poest läbi ja ma küsisin, et kus siidrid on, alguses nad ei saanud aru, aga siis leidsime terve poe peale kahte sorti siidrit, olid kuskile veinide vahele ära eksinud vist. Ühesõnaga võtsin siis siidri ja valge veini, mõtlesin, et olen viisakas:D Siider oli õuna oma ja suht mõttetu. Mulle tundus, et algul nad kartsid minuga suhelda, sest nagu te teate, siis keegi siin ei räägi inglise keelt, kui veab siis mõni 12 aastane poiss räägib sinuga natuke:). Kuid kui ma hakkasin selle tüdrukuga rääkima, siis tundsid ka teised huvi, et ohoo ma oskan isegi hispaania keelt, seega peale seda ei suutnud ma oma hispaania keelt ära praktiseerida, koguaeg pidin rääkima:D Kuid mulle meeldis, väga tore oli. Muideks pidu iseenesest toimus siis tema maakodus, kus oli hobune ja armas kutsu ja väga suur puuviljapuude istandus. Lõpetuseks öeldi siis, et ma võin igal nädalavahetusel nendega ühineda, seega eks näis. Tore on kui on juba tutvusi, kohaned palju kergemini ja kiiremini.

väike osa seltskonnast

Hetked

Millised on siis olnud minu olulisemad hetked viimaste päevade jooksul? Esiteks pean ma nentima, et jätkuvalt ei ole ma kodus tehnoloogi ja kõige muuga, kus on hoiatusmärk peal. Näiteks supper-attack mida ma kunstiõpetuse tunnis kasutasin, et isadepäevaks (mis siin oli esmaspäeval) armas pliiatsitops meisterdada. Ühesõnaga minu pükstes on nüüdseks auk, äki vanaema võlukäed mõtlevad midagi välja, kui Eestisse jõuan. Selles kõiges on nii positiivseid kui ka negatiivseid pooli. Kuna te kõik teate, siis mulle meeldib oma masendust kas šokolaadi või šoppamisega leevendada. Otsustasin käia siis koolist koduteel ühest poest läbi, kus ma tavaliselt midagi ei leia, kuid imekombel oli seal seekord nii palju mõnusta suvekaupa, et pükste asemel tulin poest kahe pluusiga, üks mulle ja teine ekule ja uue suvekleidiga:) Arvatavasti oleks odavam olnud šokolaadi osta, aga noh, mis siis ikka. Lisaks sellele, otsustasin, et lähen siis kooli kleidiga. See oli väga huvitav otsus, sest ma olin abiks 6. klassi kunstiõpetuse slash inglisekeele tunnis ning alguses, ei pööranudki tähelepanu sellele, et pliiatsid aina kukkusid põrandale.
Neljapäeval käisin siis ühte keskkooli vaatamas, millised on klassiruumid ja kuidas seal õppimine toimub. Tuleb tunnistada, et mulle meeldisid nende füüsika-keemia klassid, sest need nägid ikka laboratooriumite moodi välja, seega ei ole tavalist teooriate pähetuupimist vaid ikka katsete tegemised ja keemilised reaktsioonid.
Neljapäeval andsin kusntiõpetuse tundi 5. klassile, mis on üks mu lemmiklassidest. Meisterdasime Eesti kohta plakateid aprillis toimuvaks "Estonia Day" auks. Kui aus olla, siis ma leidsin, et palju toredam on õpilased tööle panna kui ise neid meisterdada. Olen kindel, et need tulid ka palju paremad, kui mina oleksin teinud. Mingil hetkel panen siis ka pildi nendest üles.
Iga päev mõtlen ma vähemalt "tuhat" korda ringi, et kas ma tahan olla õpetaja või mitte. See on nii naljakas, kuidas väiksed asjad võivad su tuju ja soove nii kiiresti ja kergesti muuta. Näiteks ükspäev kui ma andsin 6. klassile tundi, siis peale tunni lõppu tulid paar õpilast minu juurde ja ütlesid: "You are a very good English teacher!" Vot, see on see motivaator mis paneb tegutsema ja tahtma olla õpetaja. Jeei, ma tegin midagi hästi! Selliseid väikeseid žeste teevad nad igapäev.
Trennis meeldib mulle jätkuvalt käia. Esiteks on see suurepärane võimalus hispaania keelt harjutada, sest inimesed on avatud, uudishimulikud ja abivalmid. Trennid on ka väga head, mulle igatahes meeldivad! Mõtlen, et aprillist alates võiks jõusaalis ka käima hakata, mis on minuga ühes majas.
Ükspäev koolist koju tulles mõtlesin kõigi kohtade peale, kus ma tahaksin veel ära käia ning reisida kui olen veel "noor". Kindlasti Austaalia, mu üks sõbranna just läks sinna ning ta blogi on nii huvitav lugeda, kõik need vapustavad vaated ja kohad! Kindlasti on minu unelmate sihtkohtadeks ka Inglismaa ja Itaalia. Kindlasti ka Hispaania saared, mis sest, et Ibiza pidi olema pidutsejate, narkootikumide ja alkoholi paradiis. Igatahes juba kahju, et ma 5 aastat pean oma eriala omandama, muidu läheks mõneks ajaks samuti Austraaliasse elama:S
Õpin jätkuvalt hispaania rahvuskultuuri ja toite. Mul on palju huvitavaid retsepte üles märgitud mida kodustele valmistada. Peale toidu mulle meeldivad siinsed joogid samuti. Näiteks nad armastavad Mojitot, siis siin on selline jook, mille nimi on "Tinto de Verano"- ehk siis suvevein või midagi sellist, mille komponendid on punane vein, sidrunilimonaad ja jää. See on mega hea, ma joon seda tavaliselt rõdu peal, kui on mõnus ilm ja saab päikest võtta.
Reedel valmistasin siis ise üsna suure lõunasöögi tervele perele. Valmistasin hakkliha-kartuli vormiroa erinevate lisanditega, porgandi-apelsini-õuna salati ja virsikukoogi. Kõik tuli väga maitsev välja. Kõik viskasid nalja, et ma üritan neid paksuks sööta, mulle tundub, et neile maitseb eesti toit ning ma hindan seda iga päevaga aina rohkem. Muideks siin ei ole selliseid asju nagu hapukoor või kohupiim, seega koogi puhul, mille peakomponentideks need olid oli vaja poes üsna palju improviseerida:) Mõni asi veel mida näinud ei ole: must leib, kaalikas, kohukesed, normaalset vorsti.

Igatahes natuke siis siinsete inimeste ja kommete kohta ka. Märksõnad: vein, sihvkad, siesta, lahkus, avatus. Inimesed ei ole nii kinnised kui Eestlased, siin tehakse asju lahkusest ja ei oodata midagi vastutasuks. Lisaks sellele meeldib neile kõike suurelt teha: pidutseda ja komplimete teha. Inimesed väljendavad oma tundeid palju avatumalt "I like you!" või "You look beatiful today!" ei ole tabusõnad.  Eestlased on ikka jube kinnised ja hea kui sa oma abikaasalt kord kuus kuuled, et hea söök oli:S- see on suur asi juba. Igatahes ma ei tea kuidas teile tundub, aga ma arvan, et väiksed komplimendid muudavad meie tundeid/tujusid tunduvalt.
Üks asi, mis mind häirib on see, et kui siinsetes klubides käia siis siin on jube palju suitsetajaid. Lisaks nad ei lähe välja suitsetama vaid teevad seda klubis sees. Esimesel korral oli selline tunne, et kohe-kohe toimub ilutulestik minu juustes. Lisaks sellele võite(kui julgete) ette kujutada millised aurud seal on ning milline hais jääb sellest kõigest sinu riiete külge. Põhimõtteliselt, nagu Helingi enda postituses kirjutas on tunne, nagu oleksid 60 aastane vanamees, kes on vähemalt 13. eluaastast peale suitsetanud ning kelle hambad on kollased ja maks 120. aastase oma. Kõik sinu versace parfüümid kokku ka ei suuda seda lehka ära immutada.
Lisaks sellele on siin ka palju aega, et kõige üle järgi mõelda. Näiteks vaatasin ükspäev filme, seal jäi mulle kõrvu üks lause: "When your in something, you have to put out everything you've got. Unless, what are you doing?" Mõtelge selle üle natuke...nii lihtne on asju poolikult teha ja siis alla anda, öeldes, et ma ju proovisin. Proovi tõeliselt ning siis saad südamerahuga öelda, et andsid endast KÕIK, isegi kui kõik ei lähe plaanipäraselt.

Midagi

Elu on jätkuvalt tore. Käin kolm korda nädalas trennis, mis mulle väga meeldib. Kõik aeroobika treenerid on siin mehed muideks:D Trennid meeldivad mulle väga, sest me teeme väga palju erinevaid asju, vahepeal tavalist aeroobikat siis jälle lihastrenne jne. Inimesed on supper sõbralikud, uurivad, kust ma pärit olen ja abistavad igati. Muideks trenn on väga vajalik, sest koolist tulles teen vahepeal väikese vahepõike ühte koogikeste poodi. Te ei kujuta ette ka kui maitsvad koogikesed seal on, nii hispaania kui ka portugali moodi. Igatahes tädike on väga sõbralik ning koogikesed on ka väga maitsvad.
Hehh, arvake ära, mul on austaja, ainult, et ta on üks 1. klassi poiss. Igal teisipäeval olen nendega koos tunnis, seega kuna ta veel väga hästi inglise keelt ei oska, siis ta küsib kõigepealt oma õpetjalt kuidas midagi inglise keeles öelda ja siis tuleb minu juurde. Eelmine nädal  ütles mulle, et "I like your hair." See nädal ütles, "Beautiful" ja "I am very strong" (ning näitas enda musklit mulle). Sellepärast ka  kõik õpetajad nokivad mind, aga see on nagu üli armas, ta pidi minu juures rohkem õppima ja olema tähelepanelikum ka, seega ma mõjun hästi:D Üldiselt on  õpilased  väga armsad ja teevad koguaeg komplimente:D Tüüpiline- Que vuapa!
Hektel on plaanis kunstiõpetuse tunnis lastega Eesti kohta plakateid meisterdada, kogun pilte ja infot, et siis saaks lõikuda-kleepida-joonistada. Loodan, et tulevad ilusad ja lõbusad:) Seega aprillis saab eestipäeva korraldada:)
Loodusõpetuse tunniks valmistasin ette PowerPointi Eesti kohta. Rääkisin nii kultuurist, vaatamisväärsustest, tavadest, kommetest, enda kodust- kõigest kõigest. Näitasin õpilastele pilte jääradadest, neile ei mahtunud pähe, kuidas saab mere peal sõita:D Vinge!
Ilmad on muutlikud! Vahepeal oli 25 kraadi, siis järgmine päev võib pilves olla ja ainult 17 kraadi. 25 kraadi on tore, aga samas suht piinav ka, sest mul on suvi, aga neil on varakevad, seega kõik käivad pikkade pükste ja saabastega ikkagi, ma kannaks juba ammu suvekleite. Kuid samas mõistetav ka kui siin on suvel 47 kraadi sooja, siis nende jaoks see ei ole suvi:S
Igatahes nädalavahetusel käisin siis Cacereses ja Trujillos. Üks sõna: WOW! Caceres on linn, kus ma kujutaksin ennast ette elavat, seal on kõike: tohutult kaunis vanalinn, supper restoranid/pubid, vinged poed, ilusad vaated jne jne. Seega, Caceres on koht, kus peaks ära käima. Trujillo on enne Cacerest, see on väiksem aga ka väga armas ja saladusi täis linnake.

Nii, nüüd minu sünnipäevast Hispaanias, kus oli 27 kraadi sooja:D  Ütleme nii, et öö oli väga pikk ja unevaene, ärkasin siis jäädavalt kell 5.00 üles. Kuid pole hullu, juba siis mul oli tegemist, vaatasin sõnumeid ja vastasin kõnedele:) Vinge, aitäh sünnipäevalaulu eest! Hommikul kööki minnes, ootas väike kingitus ja tuju oli väga ülev. Koolis oli eriti vahva, vahepeal pidin pisaraid tagasi hoidma. Õpilased ja õpetajad tegid selle päeva ikka väga eriliseks. Aa, ma küpsetasin eelneval õhtul koogi ka, teate küll apeslini-šokolaadi keeksi, see läks kõigile peale, pidin repsete isegi jagama:D Vanaema, su kook on kuulus üle Hisaapnia varsti, sest koogi nimi on Hegne Vanaema kook:D Igatahes klassi minnes, ootas mind suur pidulaud, kookide, krõpsude, jookide ja kõige muuga, ekraanile oli suurelt kirjutatud: Palju Onne Sunnipavaks! (numps). Seega sõime, jõime, laulsime, rääkisime jne jne. Peale seda oodati mind õpetajatetuppa, öeldi, et mingi üllatus on. Jaa, mis üllatus see oli...nimelt äki mäletate, et ma käisin  Badajozis üks nädal. Seal olles proovisin selga ühtesid bikiine, mis olid mega ilusad, aga kahjuks olid need ka minu jaoks liiga kallid, seega ei ostnud. Juhendaja ulatas siis kingituse ja mis ma näen: need samad bikiinid, ma olin õnnest segane:) Jeei! Seda üllatust ma ei osanud küll oodata! Igatahes koju minnes ootasid mind juba uued üllatused, siin koheldakse mind nagu Madonnat või presidenti. Kella 4-5 ajal sõin siis lõunat, suur pidulaud oli, õhupallide ja kõigega, sõime mereande, igasuguseid karpe, krevette ja kalmaare, isale oleks kindlasti meeldinud.
Õhtul tulid uues külalised, ning istusime kuskil südaööni ning rääkisime juttu, vaikselt mojito kokteile juues:) Mul oli väga tore sünnipäev, sain hunnikute viise kingitusi ja kallistusi ja musisid:) Aitäh kõigile teile ka, kes mulle siia kaugele maale kirja või siis lausa kingi saatsid (Ly) või sõnumi:) Väga armsad!

Üle pika aja magasin nagu kott öösel, mistõttu oli ärgata üsna raske. Kuid kolmapäeval ootas siis ekskursioon ploomi-virsiku-nektariini ja pirni istandusse. Kõik puud olid õites ning see oli VÕIMAS vaatepilt! Kahjuks, ma giidi jutust väga palju aru ei saanud, kuid minu õnneks ta väga palju ei rääkinud ka ja kui rääkiski, siis Raffa rõõmsalt tõlkis mulle. Peale istandust läksime siis linna vaatama, kus oli üks tänav selle piduliku sündmuse (puude õitsengu) puhul kaunistatud erinevate isetetehtud lilledega. Lillesid oli tehtud nii pudelitest, kui ka kilekottidest. Hehh, üks naljakas asi veel, mäletate seda I klassi poissi, kellest ma rääkisin, ta oli ka seal ekskursioonil eks. Enne kui bussi läksime, tutvustas ta mind enda emale:D:D:D(asjad liiguvad kiiresti):D ja siis istanduses olles tõi ta mulle koguaeg õisi ja proovis suhelda, nii tore väike poiss:)

Niih, koolis on veel käia täpselt 20 päeva, tundub kuidagi vähe:D Igatahes aeg tundub minevat mõnusal tempol, sest mul täitus pool aega praktikat täna:D Loodan, et ülejäänud pool aega lähevad sama meelelolukalt ja vahvalt nagu seni on kõik olnud:) Päikest!

elust ja olust

Nüüdseks olen siis igal päeval juba tunde andnud, põhiliselt inglise keelt ja kunstiõpetust, sest loodusõpetus on hispaania keeles ning seda on mul väga raske edasi anda. Esmaspäeva õhtul 17.00-18.00 andsin siis ka esimest korda inglise keelt õpetajatele- see oli põnev kogemust! Tegin erinevaid töölehti ja materjale. Tund aega möödus väga kiiresti ja lõbusalt, alustasin algteadmistega (minu nimi on, elan..., olen... aastat vana jne). Ma arvan, et kõige raskem saab olema õige hääldusega, sest siin on rõhk mujal. Hispaania keel on ikka raske küll, sain tegusõnade tabelid, "mine hulluks" lihtsalt. Ühe tegusõna kohta on 1 A4 erinevaid pöördeid. Ma ei saa lihtsalt nendest minevikkudest mitte muffigi aru:S Küsisin, et millist läheb mul kõige rohkem tarvis, et õpiks siis vähemalt ühe ära, mulle vastati, et kõik on olulised:S -"Jeei"
Viimasel ajal on olnud väga ilusad ilmad, st et iga päev on olnud 20 kraadi sooja. Olen pidanud kasutama päikesekreemi, sest mu näonahk kõrbeb, kuna see päike on väga julm:D Mul on üks probleem ka, mu üks näopool on pruunim kui teine, asi on selles, et mul on rõdul väljakujunenud oma koht ja ma saan päikest rohkem paremale näopoolele:S "KINKI!" (spanish). Seda regiooni ei kutsuta niisama Extremaduraks, asi on selles, et temperatuuri erinevused päeva-öö-hommiku vahel on ekstreemsed. Päeval võib siin olla väga soe, aga õhtud ja eriti hommikud on väga külmad jällegi. Siin on selline ütlus, et kõik talupojad ootavad maid, sest siis on viimane võimalus, et vihma sajab. Uurisin natuke siis selle kohta ja mulle öeldi, et kui märtsis vihma ei saja, siis arvatavasti sajab mai kuus mingi nädala. Seega, ma loodan, et märtsis sajab natuke, et mais, kui lähme reisima põhjalikumalt, siis on ikka ilus ilm. Peale maid ei ole enne septembrit vihma siin oodata.
Üle nädala toimuvad kehalise tunnid ujulas. Kehalise kasvatuse õpetaja pakkus ka mulle, et ma võin seda võimalust ära kasutada ja nendega koos ujumas käia. Siinne ujula ei ole eriline "tase", rohkem näeb välja nagu hiiglasuur kasvuhoone, seetõttu vb on ka vesi ja õhk nii soojad, sest Eestis pole ma üheski ujulas nii soojas vees ujunud (fakt miks ma plaanin sinna veel minna). Üldjuhul maksab üks ujumiskord 2 eurot, kooliõpilastele 1 euro ja mulle 0 (sest olen õpetaja):D
Õpilaste ja õpilastega on suhted väga head, enamasti kõik oskavad öelda "Tere!" ja "Nägemist", minu nim on neile nüüd kõigile igaveseks mällu salvestatud:D
Neljapäeval oli lühike koolipäev, sest sõitsin Badajozi (30 minuti tee ja sealt 8 minuti tee Portugali). Peaeesmärk oli siis politseis end arvele võtta, õnneks käisin koos juhendaja ja ühe sõbrannaga. Seega võtsin numbri näitasin ankeeti ja passi, öeldi, et 10 päeva pärast tuleksin koos rahaga oma dokumendile järgi. Kiire-lihtne-konkreetne! Badajozis lõunatasin ühes väga heas kohas, selle nimi oli Pans and Company (saiad ja kompanii).
Reedel õppisin siis Paellat tegema, tegime seekord kana ja sealihast. Ma olen üpris kindel, et mu emale ja tädile see meeldiks väga, isa arvatavasti paneks sinn juurde hunnikute viis teisi maitseaineid, Helari valiks selle asemel friikartulid ja Eku paneks lademes ketšupit peale. Kuid minu meelest on see väga hea, seega suvel, kui koju tulen võtan oma retseptiraamatu välja ja teen teile seda. Reede õhtul käisime viiekesi ühes pubis Pueblas istumas, vaikne, armas ja tore. Mulle nii meeldib, et igalpool kus ma käin, on keegi tuttav ees, nimelt seal pubis kohtasin oma aeroobika treenerit, kes tegi ka väiksed õlled oma ühe sõbraga.  Kirjutasin hunniku uusi sõnu oma kaustikusse ja siis mulle seletati, milliseid kohti peaksin kindlasti külastama ja kus on kõige paremad kämpingukohad.
Laupäeval vaatasime Eesti ja Hispaania eurovisiooni, need on suhteliselt erinevad. Nimelt siin valitakse välja üks inimene, kelle saadetakse eurovisioonile ning siis sellele inimesele antakse laulda neli laulu ning nende nelja laulu seast valitakse välja siis eurolugu. Aaa, ma küpsetasin ka Profiteroleseid, need on siis sellised tuuletaskute moodilised magusad pallikesed. Päris head tulid:)

Igatahes ilma suutsin ära sõnuda, või tegi seda Helin:D Tuuline on ja päike on pilve taga peidus, õhtul isegi sadas natuke...ulmeeee:S:S:S Ma loodan, et see ilm pöördub jälle soojaks tagasi. Seega minu lemmik koht rõdul on asendunud köögis Hispaania rahvusköögikunsti õppimisega, mis on ka ju tore, sest tagasitulles ootavaid teid üllatused.

Õppisin ühe vägeva ütluse ka ära "pisando huevos" - pisando tähendab siis peale astuma ja huevos on munad. Seega kui keegi sõidab tänaval väga aeglaselt, siis öeldakse "Pisando huevos"- ehk siis sõidab nii aeglaselt, nagu kardaks munadele peale astuda, seega see tähendab, et talla peale või midagi sellist:) Suht kihvt!

Helen Randmäe - Hinge sees

Teen siis väikese kokkuvõtte eelmisest nädalast. Nädalat alustasin Meridas käiguga, seal oli väga lõbus, olin seal kahe sõbrannaga, aluguses istusime kohvikutes ning hiljem käisime vaatamisväärsusi piilumas. Merida on ilus linnake, see on umbes 3 korda suurem kui Montijo, Badajozile jääb ta aga alla.
Vabariigi aastapäeva puhul kokkasin ahjukartuleid, kõigile väga meeldis, nad polnud varem sellisel viisil kartuleid söönud. Õhtul korraldasime väikse peo, seega osad tuttavad tulid külla ja jõime ja sõime, Eesti lipp oli koguaeg laual:)
Kõik nädalavahetused, mis ma siin olen veetnud, olen siiamaani väljas käinud. Laupäeval käisin jällegi pubides ja klubides. Käisime neljakesi, ühe sõbranna ja kahe tuttava tüübiga. Minu suureks üllatuseks nägin ka ühte sõpra ühes pubis, seega mul on siin juba tuttavaid ees:)

kool ja karneval

Mõtlesin, et kirjutan natuke siis enda koolist. Koolipäev algab siin kell 9.00, seega mina ärkan kell 8:10. Õpetajad ei pea varem kohal olema, sest lapsi niikuinii koolimajja enne üheksat ei lasta. Ehk siis, kui kell saab üheksa siis tehakse koolimaja uksed neile lahti ja õpilased lähevad klassidesse koos oma õpetajaga. Koolipäev algab siis kell 9.00 ja lõpeb kell 14.00. Terve koolipäeva jooksul on õpilastel ainult üks paus, mis kestab 30 minutit. Koolipäev näeb siis välja selline, et järjest on kolm 1 tunnist tundi ning siis on paus ning tulevad kaks 45 minutilist tundi. Iga tunni järel vahetavad õpilased loomulikult klassiruume, seega nad saavad liikuda ning tunnid ei ole täpselt 60 minutit. Õpilasi on igasuguseid, on nõrgemaid ja on tugevamaid. Muideks, inglise keelt hakkavad nad õppima juba lasteajast, ehk siis alates 3 aastaselt. Kuid sellegipoolest on nende inglise keele tase suhteliselt nõrk. Lapsed on muidu väga armsad, pruunide silmade ja juustega. Mul on nendel väga raske vahet teha, sest nad tunduvad kõik mulle väga sarnased. Koolis on ka üks hiina tüdruk I klassis. Ta on väga armas ja tore, teretab koguaeg ja teeb kingitusi. Ta ei oska samuti hispaania keelt ning on võõras kultuuriruumis, seega see võib olla üks põhjustest miks me omavahel hästi läbi saame:) Õpetajad on kõik väga sõbralikud ja abivalmid. Õpetan õpilastele juba eesti keelseid sõnu ja väljendeid- tundub, et neile meeldib see. Mulle samuti, sest tore on vahepeal eesti keeles ka rääkida.

Koolimaja esine

II klassi klassiruum:inglise keele tund

Vahepeal käisin siis ka Hispaania pealinnas Madridis ära. Kahjuks polnud eriti aega ringi käia ega vaatamisväärsusi vaadata, kuid hooned olid väga suursugused ning eriti meeldisid mulle suured purskkaevud tänavate peal. Järelejäänud aja jooksul, käin kindlasti veel uuesti seal. Kuigi sõit sinna on pikk, kuskil 3,5 tundi autoga. Õnneks viib sinna kiirtee, seega terve aja saab 120 sõita.

Läksin eelmise nädala teisipäevast trenni. See on selline aeroobika- jõusaali moodiline asi. Suhteliselt kerge niiet midagi jube rasket ei ole. Trenn on siis 4 korda nädalas, aga mina käin 3 korda, sest esmaspäeva õhtuti õpetan inglise keelt õpetajatele. Seega, arvake ära palju ma maksan selle eest....eiii...ma maksan 8 eurot kuus:D normaalne ju:D:D väga odav minu meelest.

Oma siinveedetud aja jooksul olen oma maitsemeelt tugevasti proovile pannud. Ma olen nüüdseks enamasti kõik rahvustoidud ja joogid ära maitsnud. Ehk siis paella, mis on riis mereandide, aedviljade ja lihaga/mereandidega, sobrasada, mis on siis umbes nagu delikatess vorst nätskest toorest lihast. Loomulikult tortilla- muna ja kartuliga vormimoodiline asi. Hamon- on siis sea tagumine jalg, mis siis kupatatakse ja peale seda lastakse kuivada umbes aasta. Leppisin pereemaga kokku, et ta õpetab mind mõndasis hispaania rahvuslikke toite tegema ja mina seevastu talle mõndasid eestimaiseid roogasid. Kui kunagi koju jõuan siis toon teile siit head ja paremat kaasa, seega hoidke alt!

Alates reedest on siin üks suur KARNEVAL. Ehk siis iga-aastane suursündmus: inimesed panevad endale kostüümid selga ning käivad paraadidel ning õhtuti tantsimas ja laulmas linnapeal. Kuna see on nii suur sündmus siin, siis võtsin ka mina loomulikult osa. Nüüd tuleb see koht, mida mu vanaema kindlasti peab lugema, ehk siis ma ÕMBLESIN ise endale kostüümi. Jah, Eestis ma ei õmmelnud, kuid Hispaanias küll, kus on loogika??? Igatahes, ma sain sellega üllatavalt hästi hakkama. Võid mu üle uhke olla:)  Laupäev nägi siis välja selline, et ärkasin üles, hakkasin kostüümi meisterdama, siis läksin linnapeale paraadi vaatama, mis on ilmatu pikk ja lõbus:) Peale seda hakkasin juba välja sättima, mis kestis terve igavik. Linnapeale läksin kell 00.00, siis käisin erinevates pubides ja klubides. Inimesed olid kõik kostüümides ja lõbusas tujus. Tänu karnevalile on mul esmaspäev ja teisipäev koolist vabad, jeei! Seega minu meelest on täitsa tore üritus:D Homme  kavatsen näha Meridat, mis on siis muistne roomlaste linn. Olen kuulnud selle kohta ainult kiitvaid sõnu, seega vaatan ise oma silmaga selle üle.
Käisin karnevali rongkäiku vaatamas nii Montijos kui ka Badajoziz. Badajozis oli väga pikk ja uhke rongkäik. Kokku oli 42 gruppi, seega selleks puhuks pandi tänavatel liiklus kinni ja kõik poed olid samuti kinni:( .

Rongkäik tänavatel

Minu teine nädalavahetus siin saab peatselt läbi. Tuleb välja, et Montijo on öösiti palju põnevam kui päeval. Ööelu on kohati isegi kirevam kui meie pealinnas Tallinnas. Nii reedel kui ka laupäeval "kammisin" siis klubisid/pubisid läbi. Joogid on siin odavamad ning ei ole mingit sissepääsu tasu. Kui sa ostad pubis joogi siis sa saad enamasti mingit näksimist tasuta kaasa, mis on tore:D Pubid pannakse kinni juba 3 aeg, ööklubid 5-6 aeg. Minul läks siis eile neljani, hommikul ärkasin aga juba 10.45 üles, sest üks naabritest hakkas koristama:S 

Ühte pubisse kogunes ka grupp inimesi, kes läbi laulude heitsid nalja valitsuse, tööpuuduse, majandusliklu olukorra jms üle.

See on siis üks klubidest, mida külastasin. Puupüsti rahvast täis ja väga suur, nägi välja nagu suur laohoone. Suureks miinuseks minu meelest oli see, et inimesed suitsetasid seal klubis sees, seega sees oli hirmus suitsuhais ning hiljem koju jõudes haisesid riided, juuksed kõik suitsu järgi. Kuid sissepääs on tasuta ning muusika oli supper hea. Ukse peal ei ole ühtegi turvameest, kes sinu vanust kontrolliks või midagi sellist. Kuid vahel pidi politsei siin kontrolli tegema, kuid väga harva.

Üldiselt olen ennast siin juba mugavalt sisse seadnud, kuid vahepeal tahaksin juba nii väga, et aeg läheks kiiremini...võiks vähemalt poole peal juba olla selle praktikaga.
Järgmine nädalavahetus on KARNEVAL- see on siis üks aasta suursündmustest. Inimesed ostavad endale kostüümid ja lähevad tänavatele tantsima, laulma jne. Poed on karnevaliriideid ja kudinaid-kolinaid täis. Ma leidsin endale ühe kihvti paruka, kuid pean mõtlema, kelleks end riietada.

Viimased kaks päeva on olnud väga ilus ilm 20-24 kraadi sooja.  Seega sai natuke näkku ja kätele päikest:) Inimesed on sõbralikud, ma kardan, et mu blond juuksevärv reedab kõigile, et ma pole kohalik.
Sain endale ka uue toa. Jään elama selle pere juurde, seega olen kogueg inimeste keskel. Eile õhtul istusime kolmekesi köögis, igalühel oli läpakas ning niisama rääkisime juttu. Rääkisin neile meie palkatest jne. Nad üllatusid väga, kui ma näitasin neile kinnisvara lehekülgi, nende jaoks on hinnad väga madalad, loomulik ka, sest meie palkade üle sai ainult naerda...
Eile käisin ka grillimas, sain sealiha (JEE). Kui tagasi Eestisse jõuan olen valgete veinide alal ekspert ma kardan:D, sest siin juuakse nii palju veini ja õlut.



Terve Hispaania on jaotatud regioonideks, mina olen Extramaduras ja Montijo on  üks linnake siin. Eile käisin aga siis Extremadura pealinnas, ehk Badajozis (30 min Montijost). Käisin koos Paco ja Loretoga ja linnas saime kokku veel ühe paarikesega, muideks tüdruk oli brassiilane. Käisime siis poodides ja ühes armsas portugali kohvikus, kus oli nii palju kooke ja koogikesi. Muideks seal samas kohvikus kuulsin kedagi hüüdvat "Hegne", hehh ja oligi tuttav nägu ees:D Üks õpetaja koolist istus ka seal oma seltskonnaga ja tähistasid ühe noormehe sünnipäeva. Sain natuke räägitud ja täitsa tore oli (üks meesterahvas ainult ajas ligi:S). Igatahes seal on megahead koogikesed!!! Siis läksime poodlema...hehh I was in heaven!!! seal on nii palju poode ja linn oli rahvast puupüsti täis. Kassajärjekorrad ulatusid tänavateni, muideks poodidel polnud uksi, ehk siis kui hakati kinni panema lasti võre alla. Poed on sama kaua lahti nagu Eestiski, ehk siis 9-sani, üks suurem keskus oli 10ni. Peale poodlemist sain osa karnevalist, mis oli väga mõnes. Tänava peal tantsiti ja lauldi ja inimesed olid kostüümides:) Nii tore lihtsalt.

Pärast pidu läksin sünnipäevale. Kohe anti veinipokaal kätte ja hakkas see kala söömine jälle pihta. Selle aja jooksul olen söönud koguaeg igasuguseid mereande: turska, lõhet, forelli, erinevaid karpe, krevette ja kes teab mida veel. Oi, selle aja jooksul sain osa ka ühest mega toredast rituaalist, nimelt see on selleks, et halbasid vaime eemale peletada. Spetsiaalsesse kaussi tehakse üks segu valmis (alkoholiga) ning siis pannakes see alkohol põlema. Selle ajal lausutakse loitsu, mis on portugali keeles, see loits peaks siis need halvad vaimud hävitama ning inimene peakski olema vaba ja puhas uueks aastaks. Quite gool! Muideks hiljem jõime me selle alkoholi ära, JUUBEEE kange oli!!!

Peale sünnipäeva käisin ühes klubi-pubi moodilises asjas, seal oli väga hea muusika!:)

Koju jõudes jäin kohe magama, hea uni tuli:)



Eile on kiire päev, käisin linnapeal, käisin koolis ja pidasin ka sünnipäeva.
Leppisin pererahvaga kokku, et hommikusöök on kell 9, kuid mina ärkasin juba 7.30 (kiriku kell). Igatahes magama enam ei jäänud. Peale hommikusööki pidin minema kooliga tutvuma, kuid Trini (juhendaja) helistas, et koolis on veeuputus:D , seega läksin hiljem. Kool on suhteliselt väike, umbes 150 õpilast. Õpetajad ja lapsed tundusid armasad,  sain tuhat musi.
Peale kooli tuli Estefani koos oma onuga mulle järgi ning sõitsime koju. Siis läksime sünnipäeva jaoks ettevalmistusi tegema, ehk siis poodlema. Toidupoes on hinnad suhteliselt sarnased Eestiga. Kalalett on mega suur, umbes 2 meetrit sellest on krevettide päralt.

Sünnipäeva täistamine algas kuskil 21.30, seega minu jaoks hilja neljapäeva kohta. Sain tuttavaks veel ühe onu, kahe tädi ja peigmehega-kõik olid toredad. Hiljem panen üles ka pildid sellest perest, kus ööbin. Pidu algas kingituste avamisega, kõik kingid olid laua peale pandud. Peale seda istusime lauda ja tervitasime sünnipäevalast (lauluga). Peale seda lõime klaasid kokku, nii Hispaania kui ka Eesti moodi, ehks siis PROOSIT (õpetasin neile uue vajaliku sõna:)! Söögilauas oli paar asja, mida olin varem maitsnud, kuid kõik muu oli uus. Mina jõin hästi head  Portugali valget veini,seda pean kindlasti koju ka tooma! Siis loomulikult pakuti mulle absoluutselt kõike maitsta. Minu lemmik oli pardiliha, see oli hästi hea! Peo lõpus toodi lauale kook ja sünnipäevalaps, kes sai 33 puhus küünlad ära. Siis hakati erinevaid likööre jooma, mis olid ka väga nämmid. Igatahes mina jäin magama umbes 00.30, uni tuli hea.

Sünnipäeva seltskond

Sünnipäevalaul

Täna käisin linnapeal koos Estefaniaga . Panen üles mõned pildid sellest linnast.

Seal pidid olema väga head portugali toidud:)

Selle kiriku järgi orienteerun.

Sooja oli 8 kraadi, aga päike oli väga ere ja terve ekskursiooni aja kahetsesin, et päikeseprille kaasa ei võtnud.



1 dia

Räägin nüüd natuke eilsest päevast. Oi, milline see oli! Mul on nii kahju Ekust, kes kõik mu tujud üle pidi elama (nüüd saad 3 kuud rahu). Igatahes esimene lend viis mind Kopenhaagenisse. Lennuk oli selline väike. Mõlemal pool oli kaks istekohta. Lennujaamas küsiti, et kas ma soovin istuda akna pool või vahekäigu pool, valisin akna pool, mõtlesin, et siis on vähemalt midagi teha (aknast välja vaadata). Mida lähemale ma Kopenhaageni lennujaamale jõudsin, seda närvilisem ma olin. Teadsin, et ümberistumiseni on 1 tund ning lennujaam on suur. Seega otsustasin oma kõrval magava onu tähelepanu võita. Tegin abitu näe pähe ja hakkasin temaga rääkima. Tuli välja, et ta on rahvuselt rootslane, kuid töö tõttu reisib väga palju. Eestitki teadis päris hästi: Rakvere, Tallinn, Pärnu olid talle südamelähedased. Meie jutuajamine lõppes sellega, et läksin koos selle onuga lennukist välja ning suurel ekraanil otsisime minu lennu üles ning sõbralik onu juhatas mulle tee kätte. Ei olnudki raske, ainult 1 minuti teeJ Oodates uut lendu suutsin mõelda ainult sellele, et nad mu kohvrit ära ei kaotaks. Teine lennuk oli juba teine klass: kolmesed read, rohkem ruumi, ekraanid. Terve lennu aja, mis kestis siis 3,15 tundi jooksis ekraanide peal informatsioon: kus oleme, mis kell on, palju kõrgus on, mitu kraadi on sooja, mis kell kohale jõuame, mitu km on sõidetud jne. Seega väga mugav! Eriti luks oli see, et ma istusin kolmeses reas üksinda ja akna pool ka veel. Ok, poole lennu ajalt tuli üks portugallane minu ritta, kuid vahekäigu poole, nii et polnud hullu. Lissaboni lennujaam  tundus mulle suur. Õnneks olid igal pool sildid väljas, nii et ei olnud raske pagasit kätte saada. Jah, minu pagas ei läinud kaduma- JEE!

Kohale jõudes kuulsin kohe kedagi Hegne hüüdmas, olgu päris Hegne nad ei öelnud, Helina või midagi sarnast. Tegin neile ruttu selgeks, et Helina ei ole Hegne. Loomulikult hakkas siis üks suur musitamine pihta. Proovisin selgeks teha, et meie eestlased surume kätt, kuid ei midagi. Sõit Montijosse oli vähe pikk. Õnneks olid teed väga head, 120 km/h oli koguaeg lubatud, kuid tundus, et siin sõidetakse „ema loa“ järgi. Seega täie rauaga! Paar avariid (5 avariid) oleks juhtunud, muidu polnud hullu.

Nüüd lähen poodi. Õhtul panen paar pilti üles ning räägin tänasest päevast, mis tõotab tulla huvitav, sest peretütrel on sünnipäev, seega fiesta!

Nii, see on siis minu esimene blogipostitus. Igatahes on asjalood sellised, et manjana sellisel kellaajal hakkan ma juba lähenema Lissaboni. Tunne on järgmine: like a time bomb ticking! Ärev-ärev!
Loodan, et lend kulgeb kenasti ja kohe üldse ei taha Kopenhaageni lennujaamas ära eksida. Seega fingers cross!