![]() |
| cleaning-day is coming! |
Heku
Miski pole võimatu, kui sa seda kujutleda suudad.
Tuesday, April 2, 2013
Ma tean, et ma viimati kirjutasin blogisse kuskil aasta eest, kui olin veel kaugel päikselises Hispaanias, kuid proovin end nüüd kätte võtta. Või siis ei viitsi lihtsalt enam seminaritöö kaitsekõnet kirjutada ja otsin vabandusi. Igaljuhul peale neljapäeva tuleb minulgi koristamispäev, kogu see pahn, mis alates jaanuarist minu lauda ja tuba enda haardesse on mässind pakin sügavale sahtlipõhja kuni järgmise aastani.
Seminaritöö ja tööl käimine on mind absoluutselt enda alla mässinud ning ma tõsiselt loodan, et nädalalne run-away kaugele-kaugele päästab mind selle ikkest lahti.
Wednesday, April 25, 2012
Viimane nädal koolis
Jube nõme on ringi käia nagu invaliid. See piinav valu võiks juba ära kaduda. Igatahes kolm korda päevas kreemitan jalgu mingi geeliga, seega eks näis:)
Selle aja jooksul olen ikka jube palju erinevaid veine proovinud/joonud. Igatahes ma pean kurbusega tunnistama, et ma pole ikka veel eriline veinisõber. Noo tee mis tahad, aga mina jooksin parema meelga coolerit või mõnda kokteili.
Vahepeal on ikka jube igav, kohe mitte midagi ei oska teha ja kui aus olla siis ega väga ei viitsi ka enam pingutada. Põhimõtteliselt ma ei ole kunagi varem nii hästi kursis olnud Eestis ja mujal maailmas toimuvaga:D
Üks asi veel, minu meelest on jube jama see, et poed pannakse kahest kinni ja siis avatakse jälle 5-6 aeg. Mismõttes nagu, et saaks teha väikese siesta (lõunauinak)?? Ning mismõttes on pühapäeviti poed kinni, nv inimesed just saavad ja tahavad rahulikult poodides ringi vaadata...ei tea, imelik süsteem.
Pean ikka tunnistama, et Eesti on ikka väga väike riik. Ma ei teagi kas see on pigem miinus või pluss, sest ühest küljest nüüd mõtlen, et Tartusse või Võrru ei ole ikka mitte midagi sõita, kuid teisalt...
Kuna mu juhendaja (inglise keele õpetaja) oli haige siis andsin täitsa ise tunde, mõnus oli ainult see, et keegi mulle sellest ette ei teavitanud. Noh, pole viga, ma õpetasin neile hoopis eesti keelt, arvan, et see oli palju lõbusam:D Õpilased uurisid ka palju meie kultuuri kohta, mis on tüüpilised toidud, autod (poisid) jne. Õ, Ä, Ö, Ü- mine hulluks kui raske on nende hääldust neile õpetada. Ikka ja jälle kõlab opetaja ja muud imelikud variandid. Eesti keel on ikka helisev keel, sest näiteks hispaania keeles on vaid 5 täishäälikut, meie 9 vastu:)
Igatahes käisin siis nädalavahetusel Portugali avastamas. Mulle täitsa meeldis! NB: Love, love, LOVE Portugal cooking!
Hetkel on käimas kultuurinädal, seega meil on Sylviaga käed-jalad tööd täis. Meisterdame lippe, esitame oma PowerPointe, mina õpetan veel rahvustantse, nagu kaerajaan jne.
Kurja, proovisin siis pakkida, mina ei saa aru, kuidas ja kuhu need asjad peaksid kõik ära mahtuma. Mul tekkis lausa masendus, kust need kõik asjad tulid?????? Palun ärge visake mind bussist välja(A):) You need me!
Selle aja jooksul olen ikka jube palju erinevaid veine proovinud/joonud. Igatahes ma pean kurbusega tunnistama, et ma pole ikka veel eriline veinisõber. Noo tee mis tahad, aga mina jooksin parema meelga coolerit või mõnda kokteili.
Vahepeal on ikka jube igav, kohe mitte midagi ei oska teha ja kui aus olla siis ega väga ei viitsi ka enam pingutada. Põhimõtteliselt ma ei ole kunagi varem nii hästi kursis olnud Eestis ja mujal maailmas toimuvaga:D
Üks asi veel, minu meelest on jube jama see, et poed pannakse kahest kinni ja siis avatakse jälle 5-6 aeg. Mismõttes nagu, et saaks teha väikese siesta (lõunauinak)?? Ning mismõttes on pühapäeviti poed kinni, nv inimesed just saavad ja tahavad rahulikult poodides ringi vaadata...ei tea, imelik süsteem.
Pean ikka tunnistama, et Eesti on ikka väga väike riik. Ma ei teagi kas see on pigem miinus või pluss, sest ühest küljest nüüd mõtlen, et Tartusse või Võrru ei ole ikka mitte midagi sõita, kuid teisalt...
Kuna mu juhendaja (inglise keele õpetaja) oli haige siis andsin täitsa ise tunde, mõnus oli ainult see, et keegi mulle sellest ette ei teavitanud. Noh, pole viga, ma õpetasin neile hoopis eesti keelt, arvan, et see oli palju lõbusam:D Õpilased uurisid ka palju meie kultuuri kohta, mis on tüüpilised toidud, autod (poisid) jne. Õ, Ä, Ö, Ü- mine hulluks kui raske on nende hääldust neile õpetada. Ikka ja jälle kõlab opetaja ja muud imelikud variandid. Eesti keel on ikka helisev keel, sest näiteks hispaania keeles on vaid 5 täishäälikut, meie 9 vastu:)
Igatahes käisin siis nädalavahetusel Portugali avastamas. Mulle täitsa meeldis! NB: Love, love, LOVE Portugal cooking!
Hetkel on käimas kultuurinädal, seega meil on Sylviaga käed-jalad tööd täis. Meisterdame lippe, esitame oma PowerPointe, mina õpetan veel rahvustantse, nagu kaerajaan jne.
Kurja, proovisin siis pakkida, mina ei saa aru, kuidas ja kuhu need asjad peaksid kõik ära mahtuma. Mul tekkis lausa masendus, kust need kõik asjad tulid?????? Palun ärge visake mind bussist välja(A):) You need me!
Sunday, April 15, 2012
MY LA-LA- LAND
Vahepeal saabus kaks pätsi musta leiba Eestist:) Päris hea oli, ühe pätsi jätsin kooli, võtsin võid kaasa ja andsin õpetajatele maitsta, kõigile meeldis ja teise andsin siinsele perele.
Koolis meeldib mulle väga käia, The children make my day! Muideks iga hommiku kui kooli jalutan siis tee peal kohtan vanemaid härrasmehi, kes alati soovivad kena päeva, suht tore, täiesti tundmatud inimesed, aga see on nende veres ja kultuuris vist:D Mõned inimesed on juba päris tuttavad nägupidi, näiteks iga hommik on tänaval kaks meesterahvast, üks müüb loteriipileteid ja teine ajalehti, nendest jalutan iga hommik mööda ja nad alati tervitavad mind ja soovivad kaunist päeva. Minu meelest on täitsa tore, kui päev nii sõbralikult algab:)
Aprilli ilmad on väga muutlikud, arvasin, et märts tuleb vihmane ja selline kahtlane, kuid tundub, et seda on hoopis aprillilt oodata. Kunagi ei tea, kas tuleb soe ilm või pilvine või hoopiski vihmane, seega üllatus-üllatus!
Vahepeal olid siis meil külas külalised Valenciast ja Malagast, kes ööbisid siin neli ööd. Nüüd läksid pereema ja -isa koos nendega Valenciasse kaasa, kuid nad peaksid järgmise nädala lõpus tagasi tulema, seega pole hullu.
Hakkasin mõtlema, et ma pole juba üle kahe kuu autoga sõitnud: ei tea kas oskangi veel.
Kunsti tunnis meisterdatud plakatid:)
Koolis on veel käia 8 päeva. Viimane nädal on rahvusvaheline nädal, ehk siis üks päev on täiesti minu päralt. Mõtlen, et tahaks neile mõnda rahvustantsu õpetada ja võiks midagi küpsetada ja laulda. Eks näis, peab veits mõtlema. Minu viimane koolipäev on ka vahva, siis pole ühtegi tundi, sest ma sain aru, et on koolisünnipäev, seega tulevad õpilaste vanemad kooli ja kokk valmistab kõigile tasuta lõunasöögi ja räägitakse juttu, süüakse ja mängitakse. Mulle selline viimane päev täitsa sobib!
Põhimõtteliselt on kõik tore, vahepeal on natuke igav ka ja suutsin oma jala nii ära väänata või ära põrutada, et juba neljandat päeva väga käia ei kannata:S
Vahepeal õppisin kuidas parti teha. Kunagi käisin Ekuga ühes vanalinna pubi-resto moodilises kohas söömas parti, ei saa öelda, et siis see oleks mulle väga hea mulje jätnud, kuid nüüd sain ikka mega head parti. See on sellises apelsini magusas marinaadis tehtud ja sojakastmega megaaa heaaa.
Igatahes kui kass kodust ära siis hiirtel pidu. Seega reedel korraldasime siis väikse peo korteris, niisama rääkisime ja sõime-jõime. Laupäeval küpsetasin jälle, seekord siis olen juba Brasiilia köögikultuuri kallale asunud:D Seitsme ajal sättisin välja minema, sest olin eelmine nv tüdrukutega kokku leppinud, et tuleb selline samba-näksi-maniküüri õhtu. Ja seda ta oligi, kuna minu tutvusrindkonnas on nüüd siis ka üks tüdruk brasiiliast, siis ta õpetas meile sambat. Ei saa öelda, et oleks väga kerge....minu jalad keeldusid nii kiiresti liikumast:D
Avastasin enda jaoks uue lemmiksarja ka "New Girl" äkki keegi on näinud, mega naljakas lihtsalt:)
Ahjaa....OOOTAAAN MAIIIID JUBAAA, paluks palju päikest mai kuuks Hispaaniasse:) Aitäh:)
Koolis meeldib mulle väga käia, The children make my day! Muideks iga hommiku kui kooli jalutan siis tee peal kohtan vanemaid härrasmehi, kes alati soovivad kena päeva, suht tore, täiesti tundmatud inimesed, aga see on nende veres ja kultuuris vist:D Mõned inimesed on juba päris tuttavad nägupidi, näiteks iga hommik on tänaval kaks meesterahvast, üks müüb loteriipileteid ja teine ajalehti, nendest jalutan iga hommik mööda ja nad alati tervitavad mind ja soovivad kaunist päeva. Minu meelest on täitsa tore, kui päev nii sõbralikult algab:)
Aprilli ilmad on väga muutlikud, arvasin, et märts tuleb vihmane ja selline kahtlane, kuid tundub, et seda on hoopis aprillilt oodata. Kunagi ei tea, kas tuleb soe ilm või pilvine või hoopiski vihmane, seega üllatus-üllatus!
Vahepeal olid siis meil külas külalised Valenciast ja Malagast, kes ööbisid siin neli ööd. Nüüd läksid pereema ja -isa koos nendega Valenciasse kaasa, kuid nad peaksid järgmise nädala lõpus tagasi tulema, seega pole hullu.
Hakkasin mõtlema, et ma pole juba üle kahe kuu autoga sõitnud: ei tea kas oskangi veel.
Kunsti tunnis meisterdatud plakatid:)
Koolis on veel käia 8 päeva. Viimane nädal on rahvusvaheline nädal, ehk siis üks päev on täiesti minu päralt. Mõtlen, et tahaks neile mõnda rahvustantsu õpetada ja võiks midagi küpsetada ja laulda. Eks näis, peab veits mõtlema. Minu viimane koolipäev on ka vahva, siis pole ühtegi tundi, sest ma sain aru, et on koolisünnipäev, seega tulevad õpilaste vanemad kooli ja kokk valmistab kõigile tasuta lõunasöögi ja räägitakse juttu, süüakse ja mängitakse. Mulle selline viimane päev täitsa sobib!
Põhimõtteliselt on kõik tore, vahepeal on natuke igav ka ja suutsin oma jala nii ära väänata või ära põrutada, et juba neljandat päeva väga käia ei kannata:S
Vahepeal õppisin kuidas parti teha. Kunagi käisin Ekuga ühes vanalinna pubi-resto moodilises kohas söömas parti, ei saa öelda, et siis see oleks mulle väga hea mulje jätnud, kuid nüüd sain ikka mega head parti. See on sellises apelsini magusas marinaadis tehtud ja sojakastmega megaaa heaaa.
Igatahes kui kass kodust ära siis hiirtel pidu. Seega reedel korraldasime siis väikse peo korteris, niisama rääkisime ja sõime-jõime. Laupäeval küpsetasin jälle, seekord siis olen juba Brasiilia köögikultuuri kallale asunud:D Seitsme ajal sättisin välja minema, sest olin eelmine nv tüdrukutega kokku leppinud, et tuleb selline samba-näksi-maniküüri õhtu. Ja seda ta oligi, kuna minu tutvusrindkonnas on nüüd siis ka üks tüdruk brasiiliast, siis ta õpetas meile sambat. Ei saa öelda, et oleks väga kerge....minu jalad keeldusid nii kiiresti liikumast:D
Joogilett (lilla viin on väga hea!)
Ahjaa....OOOTAAAN MAIIIID JUBAAA, paluks palju päikest mai kuuks Hispaaniasse:) Aitäh:)
Sunday, April 8, 2012
FINGERS CROSS
E. tüdruk, kellega koos elan kolis Malagasse, mis on siis täiesti lõuna- Hispaanias mere ääres. Seega see ei ole tore uudis minule, sest nüüd ma pean ainult hispaania keeles suhtlema. Loodetavasti mais, kui sinnakanti satun, siis kohtan teda uuesti, ta arvatavasti oleks supper giid ka.
Vahepeal kui koolist koju jalutan või niisama mõtisklema ennast unustan, siis on ikka raske uskuda küll, et ma elan Hispaanias, olen siin juba kaks kuud elanud. Ulme, ei suuda siiamaani vahepeal uskuda. Ma võiksin siin elamisega ära harjuda, kuid kindlasti tahaks elada ranna lähedal, sest suvel ma ei kannataks välja, kui lähim rand oleks 3 tunni kaugusel. Aii, kuidas mulle meeldib, et ma tulen siis tagasi, kui Eestis on ka juba soojem ja seda plöga ja pori enam maas ei ole:)
Muideks, üks naine, keda ma kohtasin kui käisin veel Montijos aeroobikas, nüüd käin Pueblas läheb vaheajal Eestisse. Ta küsis mult, et kas ma midagi ei sooviks, et ta mulle sealt tooks. Mõtlesin, mõtlesin ja lõpuks ültesin, et too mulle Fazeri musta leiba:D:D:D Seega varsti saan ma kaks pätsi leiba, jeei:)
Käisin siis ka Badajozis šokolaadi festivalil. Oii, kuidas mulle meeldisid kõik need koogid ja tordid seal, nämmi-nämmi. Aa, muideks siin sadas esimest korda, mitte väga tugevasti, aga ikkagi vihm. Ma avastasin, et mulle meeldib see lõhn ja värskus, mis valitseb väljas peale vihma ja kui muru on just niidetud- nii mõnus lõhn:)
Viimaselajal on ilm nii ja naa, seega midagi väga sooja siin ei ole.
Räägin siis midagi ka siinsetest traditsioonidest, munapühade asemel on siin Semana Santa, mis on siis selline usupüha. Kolm päeva on kestnud siin kindlad rituaalid, tänavad pannakse kinni ja politseinikud on igalpool tänavatel korda loomas. Mõned inimesed harjutavad selleks sündmuseks terve aasta, sest nende õlad peavad olema väga tugevad, sest nad kannavad pühakujusid. Seega on grupp inimesi, osad on pikkade kolmnurksete maskidega, nii et ainult silmad välja paistavad ja nad kõnnivad kindlas rütmis ja kõige lõpus on orkester. Kui aus olla, siis ma ei tea, mida ma sellest üritusest õieti arvan, alguses arvasin, et on hirmus, kuid tegelikult oli üsna ilus. Osad naised kõndisid terve tee paljajalu, see oli sellepärast, et nad olid mingisuguse vande andnud ja ma võin öelda, et mul oli juba saabastes külm. Kuna ma olin nii tark, et ma ei mõelnud, et mul on tagavara aku ka kaasas, siis ma eriti häid pilte ei saanud sellest üritusest, kuid üks tüdruk saatis mulle hiljem telefoniga tehtud pildid, seega mingi aimduse saate ikka.
Vahepeal kui koolist koju jalutan või niisama mõtisklema ennast unustan, siis on ikka raske uskuda küll, et ma elan Hispaanias, olen siin juba kaks kuud elanud. Ulme, ei suuda siiamaani vahepeal uskuda. Ma võiksin siin elamisega ära harjuda, kuid kindlasti tahaks elada ranna lähedal, sest suvel ma ei kannataks välja, kui lähim rand oleks 3 tunni kaugusel. Aii, kuidas mulle meeldib, et ma tulen siis tagasi, kui Eestis on ka juba soojem ja seda plöga ja pori enam maas ei ole:)
Muideks, üks naine, keda ma kohtasin kui käisin veel Montijos aeroobikas, nüüd käin Pueblas läheb vaheajal Eestisse. Ta küsis mult, et kas ma midagi ei sooviks, et ta mulle sealt tooks. Mõtlesin, mõtlesin ja lõpuks ültesin, et too mulle Fazeri musta leiba:D:D:D Seega varsti saan ma kaks pätsi leiba, jeei:)
Käisin siis ka Badajozis šokolaadi festivalil. Oii, kuidas mulle meeldisid kõik need koogid ja tordid seal, nämmi-nämmi. Aa, muideks siin sadas esimest korda, mitte väga tugevasti, aga ikkagi vihm. Ma avastasin, et mulle meeldib see lõhn ja värskus, mis valitseb väljas peale vihma ja kui muru on just niidetud- nii mõnus lõhn:)
Viimaselajal on ilm nii ja naa, seega midagi väga sooja siin ei ole.
Räägin siis midagi ka siinsetest traditsioonidest, munapühade asemel on siin Semana Santa, mis on siis selline usupüha. Kolm päeva on kestnud siin kindlad rituaalid, tänavad pannakse kinni ja politseinikud on igalpool tänavatel korda loomas. Mõned inimesed harjutavad selleks sündmuseks terve aasta, sest nende õlad peavad olema väga tugevad, sest nad kannavad pühakujusid. Seega on grupp inimesi, osad on pikkade kolmnurksete maskidega, nii et ainult silmad välja paistavad ja nad kõnnivad kindlas rütmis ja kõige lõpus on orkester. Kui aus olla, siis ma ei tea, mida ma sellest üritusest õieti arvan, alguses arvasin, et on hirmus, kuid tegelikult oli üsna ilus. Osad naised kõndisid terve tee paljajalu, see oli sellepärast, et nad olid mingisuguse vande andnud ja ma võin öelda, et mul oli juba saabastes külm. Kuna ma olin nii tark, et ma ei mõelnud, et mul on tagavara aku ka kaasas, siis ma eriti häid pilte ei saanud sellest üritusest, kuid üks tüdruk saatis mulle hiljem telefoniga tehtud pildid, seega mingi aimduse saate ikka.
Neljapäeval ja laupäeval käisin siis väljas. Ma ei või, sellise väikese linnakese kohta nagu Montijo on siin ikka ulme palju toidukoht ja pubisid/klubisid. Ma olin kindel, et olin kõik kohad juba läbi käinud, kuid võta näpust. Seekord sain isegi natuke tantsida- Jeei!!! Aaa ja joogiks jõin MUSTA VIINA, mis nagu mulle hiljem lahkesti öeldi teeb suu, hambad ja keele mustaks...no mis siis ikka:D Pean mainima, et Portugali toit on jubehea, enamasti söövad nad kala, kuid nad oskavad seda kuidagi isemoodi teha ja mulle väga meeldivad Portugali toidud.
Põhimõtteliselt, mul on hea meel, et mu vaheaeg läbi saab ja jälle kooli saab minna, on huvitavam ja aeg läheb kiiremini:D Polegi väga palju enam jäänud, seega fingers cross, et see aeg oleks täis naeru, nalja ja meeldejäävaid hetki. NB! Tahaks juba pakkima hakata:D
Sunday, March 25, 2012
Sünnipäeval
Alustan siis sellest, et laupäeval käisin R sünnipäeval, kes on siis praktikal samas koolis kus mina käin. Hehh, algus ei tundunud paljulubav, kuid ei tasu liiga varakult otsustada. Seega alguses olin ainus tüdruk, hiljem tuli üks tüdruk veel, kelle lähedusse meeleldi hoidsin. Alustuseks, kuidas siis üks sünnipäevatähistamine välja nägi: kõik tulid oma autode ja jookidega (muideks tähtis ei ole automark vaid tümm ja bumm-bumm, mis sa oled autosse sisse ostnud), seega arvatavasti pooled autod ei maksnud nii palju kui need kõlarid ja supakad mis nad olid sisse muretsenud. Põhimõtteliselt olen ma seda varem ka Hispaanias täheldanud, et enamasti sõidetakse suhteliselt odavate autodega, kuid oluline on, et sul oleks võimas stereo. Seega pagasiruum lahti tümm käima ja pidu võis alata. Muideks, muusika iseenesest oli minu maitse ning sain ka paar uut hispaaniakeelset laulu oma tulevase plaadi jaoks kirja pandud. Nii, mida siinsed kutid siis joovad...VISKIT, VISKIT,VISKIT täna joome VISKIT! Aaa, üks huvitav asi veel, enne sünnipäevale minekut käisime siis poest läbi ja ma küsisin, et kus siidrid on, alguses nad ei saanud aru, aga siis leidsime terve poe peale kahte sorti siidrit, olid kuskile veinide vahele ära eksinud vist. Ühesõnaga võtsin siis siidri ja valge veini, mõtlesin, et olen viisakas:D Siider oli õuna oma ja suht mõttetu. Mulle tundus, et algul nad kartsid minuga suhelda, sest nagu te teate, siis keegi siin ei räägi inglise keelt, kui veab siis mõni 12 aastane poiss räägib sinuga natuke:). Kuid kui ma hakkasin selle tüdrukuga rääkima, siis tundsid ka teised huvi, et ohoo ma oskan isegi hispaania keelt, seega peale seda ei suutnud ma oma hispaania keelt ära praktiseerida, koguaeg pidin rääkima:D Kuid mulle meeldis, väga tore oli. Muideks pidu iseenesest toimus siis tema maakodus, kus oli hobune ja armas kutsu ja väga suur puuviljapuude istandus. Lõpetuseks öeldi siis, et ma võin igal nädalavahetusel nendega ühineda, seega eks näis. Tore on kui on juba tutvusi, kohaned palju kergemini ja kiiremini.
väike osa seltskonnast
Friday, March 23, 2012
Hetked
Millised on siis olnud minu olulisemad hetked viimaste päevade jooksul? Esiteks pean ma nentima, et jätkuvalt ei ole ma kodus tehnoloogi ja kõige muuga, kus on hoiatusmärk peal. Näiteks supper-attack mida ma kunstiõpetuse tunnis kasutasin, et isadepäevaks (mis siin oli esmaspäeval) armas pliiatsitops meisterdada. Ühesõnaga minu pükstes on nüüdseks auk, äki vanaema võlukäed mõtlevad midagi välja, kui Eestisse jõuan. Selles kõiges on nii positiivseid kui ka negatiivseid pooli. Kuna te kõik teate, siis mulle meeldib oma masendust kas šokolaadi või šoppamisega leevendada. Otsustasin käia siis koolist koduteel ühest poest läbi, kus ma tavaliselt midagi ei leia, kuid imekombel oli seal seekord nii palju mõnusta suvekaupa, et pükste asemel tulin poest kahe pluusiga, üks mulle ja teine ekule ja uue suvekleidiga:) Arvatavasti oleks odavam olnud šokolaadi osta, aga noh, mis siis ikka. Lisaks sellele, otsustasin, et lähen siis kooli kleidiga. See oli väga huvitav otsus, sest ma olin abiks 6. klassi kunstiõpetuse slash inglisekeele tunnis ning alguses, ei pööranudki tähelepanu sellele, et pliiatsid aina kukkusid põrandale.
Neljapäeval käisin siis ühte keskkooli vaatamas, millised on klassiruumid ja kuidas seal õppimine toimub. Tuleb tunnistada, et mulle meeldisid nende füüsika-keemia klassid, sest need nägid ikka laboratooriumite moodi välja, seega ei ole tavalist teooriate pähetuupimist vaid ikka katsete tegemised ja keemilised reaktsioonid.
Neljapäeval andsin kusntiõpetuse tundi 5. klassile, mis on üks mu lemmiklassidest. Meisterdasime Eesti kohta plakateid aprillis toimuvaks "Estonia Day" auks. Kui aus olla, siis ma leidsin, et palju toredam on õpilased tööle panna kui ise neid meisterdada. Olen kindel, et need tulid ka palju paremad, kui mina oleksin teinud. Mingil hetkel panen siis ka pildi nendest üles.
Iga päev mõtlen ma vähemalt "tuhat" korda ringi, et kas ma tahan olla õpetaja või mitte. See on nii naljakas, kuidas väiksed asjad võivad su tuju ja soove nii kiiresti ja kergesti muuta. Näiteks ükspäev kui ma andsin 6. klassile tundi, siis peale tunni lõppu tulid paar õpilast minu juurde ja ütlesid: "You are a very good English teacher!" Vot, see on see motivaator mis paneb tegutsema ja tahtma olla õpetaja. Jeei, ma tegin midagi hästi! Selliseid väikeseid žeste teevad nad igapäev.
Trennis meeldib mulle jätkuvalt käia. Esiteks on see suurepärane võimalus hispaania keelt harjutada, sest inimesed on avatud, uudishimulikud ja abivalmid. Trennid on ka väga head, mulle igatahes meeldivad! Mõtlen, et aprillist alates võiks jõusaalis ka käima hakata, mis on minuga ühes majas.
Ükspäev koolist koju tulles mõtlesin kõigi kohtade peale, kus ma tahaksin veel ära käia ning reisida kui olen veel "noor". Kindlasti Austaalia, mu üks sõbranna just läks sinna ning ta blogi on nii huvitav lugeda, kõik need vapustavad vaated ja kohad! Kindlasti on minu unelmate sihtkohtadeks ka Inglismaa ja Itaalia. Kindlasti ka Hispaania saared, mis sest, et Ibiza pidi olema pidutsejate, narkootikumide ja alkoholi paradiis. Igatahes juba kahju, et ma 5 aastat pean oma eriala omandama, muidu läheks mõneks ajaks samuti Austraaliasse elama:S
Õpin jätkuvalt hispaania rahvuskultuuri ja toite. Mul on palju huvitavaid retsepte üles märgitud mida kodustele valmistada. Peale toidu mulle meeldivad siinsed joogid samuti. Näiteks nad armastavad Mojitot, siis siin on selline jook, mille nimi on "Tinto de Verano"- ehk siis suvevein või midagi sellist, mille komponendid on punane vein, sidrunilimonaad ja jää. See on mega hea, ma joon seda tavaliselt rõdu peal, kui on mõnus ilm ja saab päikest võtta.
Reedel valmistasin siis ise üsna suure lõunasöögi tervele perele. Valmistasin hakkliha-kartuli vormiroa erinevate lisanditega, porgandi-apelsini-õuna salati ja virsikukoogi. Kõik tuli väga maitsev välja. Kõik viskasid nalja, et ma üritan neid paksuks sööta, mulle tundub, et neile maitseb eesti toit ning ma hindan seda iga päevaga aina rohkem. Muideks siin ei ole selliseid asju nagu hapukoor või kohupiim, seega koogi puhul, mille peakomponentideks need olid oli vaja poes üsna palju improviseerida:) Mõni asi veel mida näinud ei ole: must leib, kaalikas, kohukesed, normaalset vorsti.
Igatahes natuke siis siinsete inimeste ja kommete kohta ka. Märksõnad: vein, sihvkad, siesta, lahkus, avatus. Inimesed ei ole nii kinnised kui Eestlased, siin tehakse asju lahkusest ja ei oodata midagi vastutasuks. Lisaks sellele meeldib neile kõike suurelt teha: pidutseda ja komplimete teha. Inimesed väljendavad oma tundeid palju avatumalt "I like you!" või "You look beatiful today!" ei ole tabusõnad. Eestlased on ikka jube kinnised ja hea kui sa oma abikaasalt kord kuus kuuled, et hea söök oli:S- see on suur asi juba. Igatahes ma ei tea kuidas teile tundub, aga ma arvan, et väiksed komplimendid muudavad meie tundeid/tujusid tunduvalt.
Üks asi, mis mind häirib on see, et kui siinsetes klubides käia siis siin on jube palju suitsetajaid. Lisaks nad ei lähe välja suitsetama vaid teevad seda klubis sees. Esimesel korral oli selline tunne, et kohe-kohe toimub ilutulestik minu juustes. Lisaks sellele võite(kui julgete) ette kujutada millised aurud seal on ning milline hais jääb sellest kõigest sinu riiete külge. Põhimõtteliselt, nagu Helingi enda postituses kirjutas on tunne, nagu oleksid 60 aastane vanamees, kes on vähemalt 13. eluaastast peale suitsetanud ning kelle hambad on kollased ja maks 120. aastase oma. Kõik sinu versace parfüümid kokku ka ei suuda seda lehka ära immutada.
Lisaks sellele on siin ka palju aega, et kõige üle järgi mõelda. Näiteks vaatasin ükspäev filme, seal jäi mulle kõrvu üks lause: "When your in something, you have to put out everything you've got. Unless, what are you doing?" Mõtelge selle üle natuke...nii lihtne on asju poolikult teha ja siis alla anda, öeldes, et ma ju proovisin. Proovi tõeliselt ning siis saad südamerahuga öelda, et andsid endast KÕIK, isegi kui kõik ei lähe plaanipäraselt.
Neljapäeval käisin siis ühte keskkooli vaatamas, millised on klassiruumid ja kuidas seal õppimine toimub. Tuleb tunnistada, et mulle meeldisid nende füüsika-keemia klassid, sest need nägid ikka laboratooriumite moodi välja, seega ei ole tavalist teooriate pähetuupimist vaid ikka katsete tegemised ja keemilised reaktsioonid.
Neljapäeval andsin kusntiõpetuse tundi 5. klassile, mis on üks mu lemmiklassidest. Meisterdasime Eesti kohta plakateid aprillis toimuvaks "Estonia Day" auks. Kui aus olla, siis ma leidsin, et palju toredam on õpilased tööle panna kui ise neid meisterdada. Olen kindel, et need tulid ka palju paremad, kui mina oleksin teinud. Mingil hetkel panen siis ka pildi nendest üles.
Iga päev mõtlen ma vähemalt "tuhat" korda ringi, et kas ma tahan olla õpetaja või mitte. See on nii naljakas, kuidas väiksed asjad võivad su tuju ja soove nii kiiresti ja kergesti muuta. Näiteks ükspäev kui ma andsin 6. klassile tundi, siis peale tunni lõppu tulid paar õpilast minu juurde ja ütlesid: "You are a very good English teacher!" Vot, see on see motivaator mis paneb tegutsema ja tahtma olla õpetaja. Jeei, ma tegin midagi hästi! Selliseid väikeseid žeste teevad nad igapäev.
Trennis meeldib mulle jätkuvalt käia. Esiteks on see suurepärane võimalus hispaania keelt harjutada, sest inimesed on avatud, uudishimulikud ja abivalmid. Trennid on ka väga head, mulle igatahes meeldivad! Mõtlen, et aprillist alates võiks jõusaalis ka käima hakata, mis on minuga ühes majas.
Ükspäev koolist koju tulles mõtlesin kõigi kohtade peale, kus ma tahaksin veel ära käia ning reisida kui olen veel "noor". Kindlasti Austaalia, mu üks sõbranna just läks sinna ning ta blogi on nii huvitav lugeda, kõik need vapustavad vaated ja kohad! Kindlasti on minu unelmate sihtkohtadeks ka Inglismaa ja Itaalia. Kindlasti ka Hispaania saared, mis sest, et Ibiza pidi olema pidutsejate, narkootikumide ja alkoholi paradiis. Igatahes juba kahju, et ma 5 aastat pean oma eriala omandama, muidu läheks mõneks ajaks samuti Austraaliasse elama:S
Õpin jätkuvalt hispaania rahvuskultuuri ja toite. Mul on palju huvitavaid retsepte üles märgitud mida kodustele valmistada. Peale toidu mulle meeldivad siinsed joogid samuti. Näiteks nad armastavad Mojitot, siis siin on selline jook, mille nimi on "Tinto de Verano"- ehk siis suvevein või midagi sellist, mille komponendid on punane vein, sidrunilimonaad ja jää. See on mega hea, ma joon seda tavaliselt rõdu peal, kui on mõnus ilm ja saab päikest võtta.
Reedel valmistasin siis ise üsna suure lõunasöögi tervele perele. Valmistasin hakkliha-kartuli vormiroa erinevate lisanditega, porgandi-apelsini-õuna salati ja virsikukoogi. Kõik tuli väga maitsev välja. Kõik viskasid nalja, et ma üritan neid paksuks sööta, mulle tundub, et neile maitseb eesti toit ning ma hindan seda iga päevaga aina rohkem. Muideks siin ei ole selliseid asju nagu hapukoor või kohupiim, seega koogi puhul, mille peakomponentideks need olid oli vaja poes üsna palju improviseerida:) Mõni asi veel mida näinud ei ole: must leib, kaalikas, kohukesed, normaalset vorsti.
Igatahes natuke siis siinsete inimeste ja kommete kohta ka. Märksõnad: vein, sihvkad, siesta, lahkus, avatus. Inimesed ei ole nii kinnised kui Eestlased, siin tehakse asju lahkusest ja ei oodata midagi vastutasuks. Lisaks sellele meeldib neile kõike suurelt teha: pidutseda ja komplimete teha. Inimesed väljendavad oma tundeid palju avatumalt "I like you!" või "You look beatiful today!" ei ole tabusõnad. Eestlased on ikka jube kinnised ja hea kui sa oma abikaasalt kord kuus kuuled, et hea söök oli:S- see on suur asi juba. Igatahes ma ei tea kuidas teile tundub, aga ma arvan, et väiksed komplimendid muudavad meie tundeid/tujusid tunduvalt.
Üks asi, mis mind häirib on see, et kui siinsetes klubides käia siis siin on jube palju suitsetajaid. Lisaks nad ei lähe välja suitsetama vaid teevad seda klubis sees. Esimesel korral oli selline tunne, et kohe-kohe toimub ilutulestik minu juustes. Lisaks sellele võite(kui julgete) ette kujutada millised aurud seal on ning milline hais jääb sellest kõigest sinu riiete külge. Põhimõtteliselt, nagu Helingi enda postituses kirjutas on tunne, nagu oleksid 60 aastane vanamees, kes on vähemalt 13. eluaastast peale suitsetanud ning kelle hambad on kollased ja maks 120. aastase oma. Kõik sinu versace parfüümid kokku ka ei suuda seda lehka ära immutada.
Lisaks sellele on siin ka palju aega, et kõige üle järgi mõelda. Näiteks vaatasin ükspäev filme, seal jäi mulle kõrvu üks lause: "When your in something, you have to put out everything you've got. Unless, what are you doing?" Mõtelge selle üle natuke...nii lihtne on asju poolikult teha ja siis alla anda, öeldes, et ma ju proovisin. Proovi tõeliselt ning siis saad südamerahuga öelda, et andsid endast KÕIK, isegi kui kõik ei lähe plaanipäraselt.
Friday, March 16, 2012
Midagi
Elu on jätkuvalt tore. Käin kolm korda nädalas trennis, mis mulle väga meeldib. Kõik aeroobika treenerid on siin mehed muideks:D Trennid meeldivad mulle väga, sest me teeme väga palju erinevaid asju, vahepeal tavalist aeroobikat siis jälle lihastrenne jne. Inimesed on supper sõbralikud, uurivad, kust ma pärit olen ja abistavad igati. Muideks trenn on väga vajalik, sest koolist tulles teen vahepeal väikese vahepõike ühte koogikeste poodi. Te ei kujuta ette ka kui maitsvad koogikesed seal on, nii hispaania kui ka portugali moodi. Igatahes tädike on väga sõbralik ning koogikesed on ka väga maitsvad.
Hehh, arvake ära, mul on austaja, ainult, et ta on üks 1. klassi poiss. Igal teisipäeval olen nendega koos tunnis, seega kuna ta veel väga hästi inglise keelt ei oska, siis ta küsib kõigepealt oma õpetjalt kuidas midagi inglise keeles öelda ja siis tuleb minu juurde. Eelmine nädal ütles mulle, et "I like your hair." See nädal ütles, "Beautiful" ja "I am very strong" (ning näitas enda musklit mulle). Sellepärast ka kõik õpetajad nokivad mind, aga see on nagu üli armas, ta pidi minu juures rohkem õppima ja olema tähelepanelikum ka, seega ma mõjun hästi:D Üldiselt on õpilased väga armsad ja teevad koguaeg komplimente:D Tüüpiline- Que vuapa!
Hektel on plaanis kunstiõpetuse tunnis lastega Eesti kohta plakateid meisterdada, kogun pilte ja infot, et siis saaks lõikuda-kleepida-joonistada. Loodan, et tulevad ilusad ja lõbusad:) Seega aprillis saab eestipäeva korraldada:)
Loodusõpetuse tunniks valmistasin ette PowerPointi Eesti kohta. Rääkisin nii kultuurist, vaatamisväärsustest, tavadest, kommetest, enda kodust- kõigest kõigest. Näitasin õpilastele pilte jääradadest, neile ei mahtunud pähe, kuidas saab mere peal sõita:D Vinge!
Ilmad on muutlikud! Vahepeal oli 25 kraadi, siis järgmine päev võib pilves olla ja ainult 17 kraadi. 25 kraadi on tore, aga samas suht piinav ka, sest mul on suvi, aga neil on varakevad, seega kõik käivad pikkade pükste ja saabastega ikkagi, ma kannaks juba ammu suvekleite. Kuid samas mõistetav ka kui siin on suvel 47 kraadi sooja, siis nende jaoks see ei ole suvi:S
Igatahes nädalavahetusel käisin siis Cacereses ja Trujillos. Üks sõna: WOW! Caceres on linn, kus ma kujutaksin ennast ette elavat, seal on kõike: tohutult kaunis vanalinn, supper restoranid/pubid, vinged poed, ilusad vaated jne jne. Seega, Caceres on koht, kus peaks ära käima. Trujillo on enne Cacerest, see on väiksem aga ka väga armas ja saladusi täis linnake.
Nii, nüüd minu sünnipäevast Hispaanias, kus oli 27 kraadi sooja:D Ütleme nii, et öö oli väga pikk ja unevaene, ärkasin siis jäädavalt kell 5.00 üles. Kuid pole hullu, juba siis mul oli tegemist, vaatasin sõnumeid ja vastasin kõnedele:) Vinge, aitäh sünnipäevalaulu eest! Hommikul kööki minnes, ootas väike kingitus ja tuju oli väga ülev. Koolis oli eriti vahva, vahepeal pidin pisaraid tagasi hoidma. Õpilased ja õpetajad tegid selle päeva ikka väga eriliseks. Aa, ma küpsetasin eelneval õhtul koogi ka, teate küll apeslini-šokolaadi keeksi, see läks kõigile peale, pidin repsete isegi jagama:D Vanaema, su kook on kuulus üle Hisaapnia varsti, sest koogi nimi on Hegne Vanaema kook:D Igatahes klassi minnes, ootas mind suur pidulaud, kookide, krõpsude, jookide ja kõige muuga, ekraanile oli suurelt kirjutatud: Palju Onne Sunnipavaks! (numps). Seega sõime, jõime, laulsime, rääkisime jne jne. Peale seda oodati mind õpetajatetuppa, öeldi, et mingi üllatus on. Jaa, mis üllatus see oli...nimelt äki mäletate, et ma käisin Badajozis üks nädal. Seal olles proovisin selga ühtesid bikiine, mis olid mega ilusad, aga kahjuks olid need ka minu jaoks liiga kallid, seega ei ostnud. Juhendaja ulatas siis kingituse ja mis ma näen: need samad bikiinid, ma olin õnnest segane:) Jeei! Seda üllatust ma ei osanud küll oodata! Igatahes koju minnes ootasid mind juba uued üllatused, siin koheldakse mind nagu Madonnat või presidenti. Kella 4-5 ajal sõin siis lõunat, suur pidulaud oli, õhupallide ja kõigega, sõime mereande, igasuguseid karpe, krevette ja kalmaare, isale oleks kindlasti meeldinud.
Õhtul tulid uues külalised, ning istusime kuskil südaööni ning rääkisime juttu, vaikselt mojito kokteile juues:) Mul oli väga tore sünnipäev, sain hunnikute viise kingitusi ja kallistusi ja musisid:) Aitäh kõigile teile ka, kes mulle siia kaugele maale kirja või siis lausa kingi saatsid (Ly) või sõnumi:) Väga armsad!
Üle pika aja magasin nagu kott öösel, mistõttu oli ärgata üsna raske. Kuid kolmapäeval ootas siis ekskursioon ploomi-virsiku-nektariini ja pirni istandusse. Kõik puud olid õites ning see oli VÕIMAS vaatepilt! Kahjuks, ma giidi jutust väga palju aru ei saanud, kuid minu õnneks ta väga palju ei rääkinud ka ja kui rääkiski, siis Raffa rõõmsalt tõlkis mulle. Peale istandust läksime siis linna vaatama, kus oli üks tänav selle piduliku sündmuse (puude õitsengu) puhul kaunistatud erinevate isetetehtud lilledega. Lillesid oli tehtud nii pudelitest, kui ka kilekottidest. Hehh, üks naljakas asi veel, mäletate seda I klassi poissi, kellest ma rääkisin, ta oli ka seal ekskursioonil eks. Enne kui bussi läksime, tutvustas ta mind enda emale:D:D:D(asjad liiguvad kiiresti):D ja siis istanduses olles tõi ta mulle koguaeg õisi ja proovis suhelda, nii tore väike poiss:)
Niih, koolis on veel käia täpselt 20 päeva, tundub kuidagi vähe:D Igatahes aeg tundub minevat mõnusal tempol, sest mul täitus pool aega praktikat täna:D Loodan, et ülejäänud pool aega lähevad sama meelelolukalt ja vahvalt nagu seni on kõik olnud:) Päikest!
Hehh, arvake ära, mul on austaja, ainult, et ta on üks 1. klassi poiss. Igal teisipäeval olen nendega koos tunnis, seega kuna ta veel väga hästi inglise keelt ei oska, siis ta küsib kõigepealt oma õpetjalt kuidas midagi inglise keeles öelda ja siis tuleb minu juurde. Eelmine nädal ütles mulle, et "I like your hair." See nädal ütles, "Beautiful" ja "I am very strong" (ning näitas enda musklit mulle). Sellepärast ka kõik õpetajad nokivad mind, aga see on nagu üli armas, ta pidi minu juures rohkem õppima ja olema tähelepanelikum ka, seega ma mõjun hästi:D Üldiselt on õpilased väga armsad ja teevad koguaeg komplimente:D Tüüpiline- Que vuapa!
Hektel on plaanis kunstiõpetuse tunnis lastega Eesti kohta plakateid meisterdada, kogun pilte ja infot, et siis saaks lõikuda-kleepida-joonistada. Loodan, et tulevad ilusad ja lõbusad:) Seega aprillis saab eestipäeva korraldada:)
Loodusõpetuse tunniks valmistasin ette PowerPointi Eesti kohta. Rääkisin nii kultuurist, vaatamisväärsustest, tavadest, kommetest, enda kodust- kõigest kõigest. Näitasin õpilastele pilte jääradadest, neile ei mahtunud pähe, kuidas saab mere peal sõita:D Vinge!
Ilmad on muutlikud! Vahepeal oli 25 kraadi, siis järgmine päev võib pilves olla ja ainult 17 kraadi. 25 kraadi on tore, aga samas suht piinav ka, sest mul on suvi, aga neil on varakevad, seega kõik käivad pikkade pükste ja saabastega ikkagi, ma kannaks juba ammu suvekleite. Kuid samas mõistetav ka kui siin on suvel 47 kraadi sooja, siis nende jaoks see ei ole suvi:S
Igatahes nädalavahetusel käisin siis Cacereses ja Trujillos. Üks sõna: WOW! Caceres on linn, kus ma kujutaksin ennast ette elavat, seal on kõike: tohutult kaunis vanalinn, supper restoranid/pubid, vinged poed, ilusad vaated jne jne. Seega, Caceres on koht, kus peaks ära käima. Trujillo on enne Cacerest, see on väiksem aga ka väga armas ja saladusi täis linnake.
Nii, nüüd minu sünnipäevast Hispaanias, kus oli 27 kraadi sooja:D Ütleme nii, et öö oli väga pikk ja unevaene, ärkasin siis jäädavalt kell 5.00 üles. Kuid pole hullu, juba siis mul oli tegemist, vaatasin sõnumeid ja vastasin kõnedele:) Vinge, aitäh sünnipäevalaulu eest! Hommikul kööki minnes, ootas väike kingitus ja tuju oli väga ülev. Koolis oli eriti vahva, vahepeal pidin pisaraid tagasi hoidma. Õpilased ja õpetajad tegid selle päeva ikka väga eriliseks. Aa, ma küpsetasin eelneval õhtul koogi ka, teate küll apeslini-šokolaadi keeksi, see läks kõigile peale, pidin repsete isegi jagama:D Vanaema, su kook on kuulus üle Hisaapnia varsti, sest koogi nimi on Hegne Vanaema kook:D Igatahes klassi minnes, ootas mind suur pidulaud, kookide, krõpsude, jookide ja kõige muuga, ekraanile oli suurelt kirjutatud: Palju Onne Sunnipavaks! (numps). Seega sõime, jõime, laulsime, rääkisime jne jne. Peale seda oodati mind õpetajatetuppa, öeldi, et mingi üllatus on. Jaa, mis üllatus see oli...nimelt äki mäletate, et ma käisin Badajozis üks nädal. Seal olles proovisin selga ühtesid bikiine, mis olid mega ilusad, aga kahjuks olid need ka minu jaoks liiga kallid, seega ei ostnud. Juhendaja ulatas siis kingituse ja mis ma näen: need samad bikiinid, ma olin õnnest segane:) Jeei! Seda üllatust ma ei osanud küll oodata! Igatahes koju minnes ootasid mind juba uued üllatused, siin koheldakse mind nagu Madonnat või presidenti. Kella 4-5 ajal sõin siis lõunat, suur pidulaud oli, õhupallide ja kõigega, sõime mereande, igasuguseid karpe, krevette ja kalmaare, isale oleks kindlasti meeldinud.
Õhtul tulid uues külalised, ning istusime kuskil südaööni ning rääkisime juttu, vaikselt mojito kokteile juues:) Mul oli väga tore sünnipäev, sain hunnikute viise kingitusi ja kallistusi ja musisid:) Aitäh kõigile teile ka, kes mulle siia kaugele maale kirja või siis lausa kingi saatsid (Ly) või sõnumi:) Väga armsad!
Üle pika aja magasin nagu kott öösel, mistõttu oli ärgata üsna raske. Kuid kolmapäeval ootas siis ekskursioon ploomi-virsiku-nektariini ja pirni istandusse. Kõik puud olid õites ning see oli VÕIMAS vaatepilt! Kahjuks, ma giidi jutust väga palju aru ei saanud, kuid minu õnneks ta väga palju ei rääkinud ka ja kui rääkiski, siis Raffa rõõmsalt tõlkis mulle. Peale istandust läksime siis linna vaatama, kus oli üks tänav selle piduliku sündmuse (puude õitsengu) puhul kaunistatud erinevate isetetehtud lilledega. Lillesid oli tehtud nii pudelitest, kui ka kilekottidest. Hehh, üks naljakas asi veel, mäletate seda I klassi poissi, kellest ma rääkisin, ta oli ka seal ekskursioonil eks. Enne kui bussi läksime, tutvustas ta mind enda emale:D:D:D(asjad liiguvad kiiresti):D ja siis istanduses olles tõi ta mulle koguaeg õisi ja proovis suhelda, nii tore väike poiss:)
Niih, koolis on veel käia täpselt 20 päeva, tundub kuidagi vähe:D Igatahes aeg tundub minevat mõnusal tempol, sest mul täitus pool aega praktikat täna:D Loodan, et ülejäänud pool aega lähevad sama meelelolukalt ja vahvalt nagu seni on kõik olnud:) Päikest!
Subscribe to:
Posts (Atom)


