Sünnipäeval

Alustan siis sellest, et laupäeval käisin R sünnipäeval, kes on siis praktikal samas koolis kus mina käin. Hehh, algus ei tundunud paljulubav, kuid ei tasu liiga varakult otsustada. Seega alguses olin ainus tüdruk, hiljem tuli üks tüdruk veel, kelle lähedusse meeleldi hoidsin. Alustuseks, kuidas siis üks sünnipäevatähistamine välja nägi: kõik tulid oma autode ja jookidega (muideks tähtis ei ole automark vaid tümm ja bumm-bumm, mis sa oled autosse sisse ostnud), seega arvatavasti pooled autod ei maksnud nii palju kui need kõlarid ja supakad mis nad olid sisse muretsenud. Põhimõtteliselt olen ma seda varem ka Hispaanias täheldanud, et enamasti sõidetakse suhteliselt odavate autodega, kuid oluline on, et sul oleks võimas stereo. Seega pagasiruum lahti tümm käima ja pidu võis alata. Muideks, muusika iseenesest oli minu maitse ning sain ka paar uut hispaaniakeelset laulu oma tulevase plaadi jaoks kirja pandud. Nii, mida siinsed kutid siis joovad...VISKIT, VISKIT,VISKIT täna joome VISKIT! Aaa, üks huvitav asi veel, enne sünnipäevale minekut käisime siis poest läbi ja ma küsisin, et kus siidrid on, alguses nad ei saanud aru, aga siis leidsime terve poe peale kahte sorti siidrit, olid kuskile veinide vahele ära eksinud vist. Ühesõnaga võtsin siis siidri ja valge veini, mõtlesin, et olen viisakas:D Siider oli õuna oma ja suht mõttetu. Mulle tundus, et algul nad kartsid minuga suhelda, sest nagu te teate, siis keegi siin ei räägi inglise keelt, kui veab siis mõni 12 aastane poiss räägib sinuga natuke:). Kuid kui ma hakkasin selle tüdrukuga rääkima, siis tundsid ka teised huvi, et ohoo ma oskan isegi hispaania keelt, seega peale seda ei suutnud ma oma hispaania keelt ära praktiseerida, koguaeg pidin rääkima:D Kuid mulle meeldis, väga tore oli. Muideks pidu iseenesest toimus siis tema maakodus, kus oli hobune ja armas kutsu ja väga suur puuviljapuude istandus. Lõpetuseks öeldi siis, et ma võin igal nädalavahetusel nendega ühineda, seega eks näis. Tore on kui on juba tutvusi, kohaned palju kergemini ja kiiremini.

väike osa seltskonnast

Hetked

Millised on siis olnud minu olulisemad hetked viimaste päevade jooksul? Esiteks pean ma nentima, et jätkuvalt ei ole ma kodus tehnoloogi ja kõige muuga, kus on hoiatusmärk peal. Näiteks supper-attack mida ma kunstiõpetuse tunnis kasutasin, et isadepäevaks (mis siin oli esmaspäeval) armas pliiatsitops meisterdada. Ühesõnaga minu pükstes on nüüdseks auk, äki vanaema võlukäed mõtlevad midagi välja, kui Eestisse jõuan. Selles kõiges on nii positiivseid kui ka negatiivseid pooli. Kuna te kõik teate, siis mulle meeldib oma masendust kas šokolaadi või šoppamisega leevendada. Otsustasin käia siis koolist koduteel ühest poest läbi, kus ma tavaliselt midagi ei leia, kuid imekombel oli seal seekord nii palju mõnusta suvekaupa, et pükste asemel tulin poest kahe pluusiga, üks mulle ja teine ekule ja uue suvekleidiga:) Arvatavasti oleks odavam olnud šokolaadi osta, aga noh, mis siis ikka. Lisaks sellele, otsustasin, et lähen siis kooli kleidiga. See oli väga huvitav otsus, sest ma olin abiks 6. klassi kunstiõpetuse slash inglisekeele tunnis ning alguses, ei pööranudki tähelepanu sellele, et pliiatsid aina kukkusid põrandale.
Neljapäeval käisin siis ühte keskkooli vaatamas, millised on klassiruumid ja kuidas seal õppimine toimub. Tuleb tunnistada, et mulle meeldisid nende füüsika-keemia klassid, sest need nägid ikka laboratooriumite moodi välja, seega ei ole tavalist teooriate pähetuupimist vaid ikka katsete tegemised ja keemilised reaktsioonid.
Neljapäeval andsin kusntiõpetuse tundi 5. klassile, mis on üks mu lemmiklassidest. Meisterdasime Eesti kohta plakateid aprillis toimuvaks "Estonia Day" auks. Kui aus olla, siis ma leidsin, et palju toredam on õpilased tööle panna kui ise neid meisterdada. Olen kindel, et need tulid ka palju paremad, kui mina oleksin teinud. Mingil hetkel panen siis ka pildi nendest üles.
Iga päev mõtlen ma vähemalt "tuhat" korda ringi, et kas ma tahan olla õpetaja või mitte. See on nii naljakas, kuidas väiksed asjad võivad su tuju ja soove nii kiiresti ja kergesti muuta. Näiteks ükspäev kui ma andsin 6. klassile tundi, siis peale tunni lõppu tulid paar õpilast minu juurde ja ütlesid: "You are a very good English teacher!" Vot, see on see motivaator mis paneb tegutsema ja tahtma olla õpetaja. Jeei, ma tegin midagi hästi! Selliseid väikeseid žeste teevad nad igapäev.
Trennis meeldib mulle jätkuvalt käia. Esiteks on see suurepärane võimalus hispaania keelt harjutada, sest inimesed on avatud, uudishimulikud ja abivalmid. Trennid on ka väga head, mulle igatahes meeldivad! Mõtlen, et aprillist alates võiks jõusaalis ka käima hakata, mis on minuga ühes majas.
Ükspäev koolist koju tulles mõtlesin kõigi kohtade peale, kus ma tahaksin veel ära käia ning reisida kui olen veel "noor". Kindlasti Austaalia, mu üks sõbranna just läks sinna ning ta blogi on nii huvitav lugeda, kõik need vapustavad vaated ja kohad! Kindlasti on minu unelmate sihtkohtadeks ka Inglismaa ja Itaalia. Kindlasti ka Hispaania saared, mis sest, et Ibiza pidi olema pidutsejate, narkootikumide ja alkoholi paradiis. Igatahes juba kahju, et ma 5 aastat pean oma eriala omandama, muidu läheks mõneks ajaks samuti Austraaliasse elama:S
Õpin jätkuvalt hispaania rahvuskultuuri ja toite. Mul on palju huvitavaid retsepte üles märgitud mida kodustele valmistada. Peale toidu mulle meeldivad siinsed joogid samuti. Näiteks nad armastavad Mojitot, siis siin on selline jook, mille nimi on "Tinto de Verano"- ehk siis suvevein või midagi sellist, mille komponendid on punane vein, sidrunilimonaad ja jää. See on mega hea, ma joon seda tavaliselt rõdu peal, kui on mõnus ilm ja saab päikest võtta.
Reedel valmistasin siis ise üsna suure lõunasöögi tervele perele. Valmistasin hakkliha-kartuli vormiroa erinevate lisanditega, porgandi-apelsini-õuna salati ja virsikukoogi. Kõik tuli väga maitsev välja. Kõik viskasid nalja, et ma üritan neid paksuks sööta, mulle tundub, et neile maitseb eesti toit ning ma hindan seda iga päevaga aina rohkem. Muideks siin ei ole selliseid asju nagu hapukoor või kohupiim, seega koogi puhul, mille peakomponentideks need olid oli vaja poes üsna palju improviseerida:) Mõni asi veel mida näinud ei ole: must leib, kaalikas, kohukesed, normaalset vorsti.

Igatahes natuke siis siinsete inimeste ja kommete kohta ka. Märksõnad: vein, sihvkad, siesta, lahkus, avatus. Inimesed ei ole nii kinnised kui Eestlased, siin tehakse asju lahkusest ja ei oodata midagi vastutasuks. Lisaks sellele meeldib neile kõike suurelt teha: pidutseda ja komplimete teha. Inimesed väljendavad oma tundeid palju avatumalt "I like you!" või "You look beatiful today!" ei ole tabusõnad.  Eestlased on ikka jube kinnised ja hea kui sa oma abikaasalt kord kuus kuuled, et hea söök oli:S- see on suur asi juba. Igatahes ma ei tea kuidas teile tundub, aga ma arvan, et väiksed komplimendid muudavad meie tundeid/tujusid tunduvalt.
Üks asi, mis mind häirib on see, et kui siinsetes klubides käia siis siin on jube palju suitsetajaid. Lisaks nad ei lähe välja suitsetama vaid teevad seda klubis sees. Esimesel korral oli selline tunne, et kohe-kohe toimub ilutulestik minu juustes. Lisaks sellele võite(kui julgete) ette kujutada millised aurud seal on ning milline hais jääb sellest kõigest sinu riiete külge. Põhimõtteliselt, nagu Helingi enda postituses kirjutas on tunne, nagu oleksid 60 aastane vanamees, kes on vähemalt 13. eluaastast peale suitsetanud ning kelle hambad on kollased ja maks 120. aastase oma. Kõik sinu versace parfüümid kokku ka ei suuda seda lehka ära immutada.
Lisaks sellele on siin ka palju aega, et kõige üle järgi mõelda. Näiteks vaatasin ükspäev filme, seal jäi mulle kõrvu üks lause: "When your in something, you have to put out everything you've got. Unless, what are you doing?" Mõtelge selle üle natuke...nii lihtne on asju poolikult teha ja siis alla anda, öeldes, et ma ju proovisin. Proovi tõeliselt ning siis saad südamerahuga öelda, et andsid endast KÕIK, isegi kui kõik ei lähe plaanipäraselt.

Midagi

Elu on jätkuvalt tore. Käin kolm korda nädalas trennis, mis mulle väga meeldib. Kõik aeroobika treenerid on siin mehed muideks:D Trennid meeldivad mulle väga, sest me teeme väga palju erinevaid asju, vahepeal tavalist aeroobikat siis jälle lihastrenne jne. Inimesed on supper sõbralikud, uurivad, kust ma pärit olen ja abistavad igati. Muideks trenn on väga vajalik, sest koolist tulles teen vahepeal väikese vahepõike ühte koogikeste poodi. Te ei kujuta ette ka kui maitsvad koogikesed seal on, nii hispaania kui ka portugali moodi. Igatahes tädike on väga sõbralik ning koogikesed on ka väga maitsvad.
Hehh, arvake ära, mul on austaja, ainult, et ta on üks 1. klassi poiss. Igal teisipäeval olen nendega koos tunnis, seega kuna ta veel väga hästi inglise keelt ei oska, siis ta küsib kõigepealt oma õpetjalt kuidas midagi inglise keeles öelda ja siis tuleb minu juurde. Eelmine nädal  ütles mulle, et "I like your hair." See nädal ütles, "Beautiful" ja "I am very strong" (ning näitas enda musklit mulle). Sellepärast ka  kõik õpetajad nokivad mind, aga see on nagu üli armas, ta pidi minu juures rohkem õppima ja olema tähelepanelikum ka, seega ma mõjun hästi:D Üldiselt on  õpilased  väga armsad ja teevad koguaeg komplimente:D Tüüpiline- Que vuapa!
Hektel on plaanis kunstiõpetuse tunnis lastega Eesti kohta plakateid meisterdada, kogun pilte ja infot, et siis saaks lõikuda-kleepida-joonistada. Loodan, et tulevad ilusad ja lõbusad:) Seega aprillis saab eestipäeva korraldada:)
Loodusõpetuse tunniks valmistasin ette PowerPointi Eesti kohta. Rääkisin nii kultuurist, vaatamisväärsustest, tavadest, kommetest, enda kodust- kõigest kõigest. Näitasin õpilastele pilte jääradadest, neile ei mahtunud pähe, kuidas saab mere peal sõita:D Vinge!
Ilmad on muutlikud! Vahepeal oli 25 kraadi, siis järgmine päev võib pilves olla ja ainult 17 kraadi. 25 kraadi on tore, aga samas suht piinav ka, sest mul on suvi, aga neil on varakevad, seega kõik käivad pikkade pükste ja saabastega ikkagi, ma kannaks juba ammu suvekleite. Kuid samas mõistetav ka kui siin on suvel 47 kraadi sooja, siis nende jaoks see ei ole suvi:S
Igatahes nädalavahetusel käisin siis Cacereses ja Trujillos. Üks sõna: WOW! Caceres on linn, kus ma kujutaksin ennast ette elavat, seal on kõike: tohutult kaunis vanalinn, supper restoranid/pubid, vinged poed, ilusad vaated jne jne. Seega, Caceres on koht, kus peaks ära käima. Trujillo on enne Cacerest, see on väiksem aga ka väga armas ja saladusi täis linnake.

Nii, nüüd minu sünnipäevast Hispaanias, kus oli 27 kraadi sooja:D  Ütleme nii, et öö oli väga pikk ja unevaene, ärkasin siis jäädavalt kell 5.00 üles. Kuid pole hullu, juba siis mul oli tegemist, vaatasin sõnumeid ja vastasin kõnedele:) Vinge, aitäh sünnipäevalaulu eest! Hommikul kööki minnes, ootas väike kingitus ja tuju oli väga ülev. Koolis oli eriti vahva, vahepeal pidin pisaraid tagasi hoidma. Õpilased ja õpetajad tegid selle päeva ikka väga eriliseks. Aa, ma küpsetasin eelneval õhtul koogi ka, teate küll apeslini-šokolaadi keeksi, see läks kõigile peale, pidin repsete isegi jagama:D Vanaema, su kook on kuulus üle Hisaapnia varsti, sest koogi nimi on Hegne Vanaema kook:D Igatahes klassi minnes, ootas mind suur pidulaud, kookide, krõpsude, jookide ja kõige muuga, ekraanile oli suurelt kirjutatud: Palju Onne Sunnipavaks! (numps). Seega sõime, jõime, laulsime, rääkisime jne jne. Peale seda oodati mind õpetajatetuppa, öeldi, et mingi üllatus on. Jaa, mis üllatus see oli...nimelt äki mäletate, et ma käisin  Badajozis üks nädal. Seal olles proovisin selga ühtesid bikiine, mis olid mega ilusad, aga kahjuks olid need ka minu jaoks liiga kallid, seega ei ostnud. Juhendaja ulatas siis kingituse ja mis ma näen: need samad bikiinid, ma olin õnnest segane:) Jeei! Seda üllatust ma ei osanud küll oodata! Igatahes koju minnes ootasid mind juba uued üllatused, siin koheldakse mind nagu Madonnat või presidenti. Kella 4-5 ajal sõin siis lõunat, suur pidulaud oli, õhupallide ja kõigega, sõime mereande, igasuguseid karpe, krevette ja kalmaare, isale oleks kindlasti meeldinud.
Õhtul tulid uues külalised, ning istusime kuskil südaööni ning rääkisime juttu, vaikselt mojito kokteile juues:) Mul oli väga tore sünnipäev, sain hunnikute viise kingitusi ja kallistusi ja musisid:) Aitäh kõigile teile ka, kes mulle siia kaugele maale kirja või siis lausa kingi saatsid (Ly) või sõnumi:) Väga armsad!

Üle pika aja magasin nagu kott öösel, mistõttu oli ärgata üsna raske. Kuid kolmapäeval ootas siis ekskursioon ploomi-virsiku-nektariini ja pirni istandusse. Kõik puud olid õites ning see oli VÕIMAS vaatepilt! Kahjuks, ma giidi jutust väga palju aru ei saanud, kuid minu õnneks ta väga palju ei rääkinud ka ja kui rääkiski, siis Raffa rõõmsalt tõlkis mulle. Peale istandust läksime siis linna vaatama, kus oli üks tänav selle piduliku sündmuse (puude õitsengu) puhul kaunistatud erinevate isetetehtud lilledega. Lillesid oli tehtud nii pudelitest, kui ka kilekottidest. Hehh, üks naljakas asi veel, mäletate seda I klassi poissi, kellest ma rääkisin, ta oli ka seal ekskursioonil eks. Enne kui bussi läksime, tutvustas ta mind enda emale:D:D:D(asjad liiguvad kiiresti):D ja siis istanduses olles tõi ta mulle koguaeg õisi ja proovis suhelda, nii tore väike poiss:)

Niih, koolis on veel käia täpselt 20 päeva, tundub kuidagi vähe:D Igatahes aeg tundub minevat mõnusal tempol, sest mul täitus pool aega praktikat täna:D Loodan, et ülejäänud pool aega lähevad sama meelelolukalt ja vahvalt nagu seni on kõik olnud:) Päikest!

elust ja olust

Nüüdseks olen siis igal päeval juba tunde andnud, põhiliselt inglise keelt ja kunstiõpetust, sest loodusõpetus on hispaania keeles ning seda on mul väga raske edasi anda. Esmaspäeva õhtul 17.00-18.00 andsin siis ka esimest korda inglise keelt õpetajatele- see oli põnev kogemust! Tegin erinevaid töölehti ja materjale. Tund aega möödus väga kiiresti ja lõbusalt, alustasin algteadmistega (minu nimi on, elan..., olen... aastat vana jne). Ma arvan, et kõige raskem saab olema õige hääldusega, sest siin on rõhk mujal. Hispaania keel on ikka raske küll, sain tegusõnade tabelid, "mine hulluks" lihtsalt. Ühe tegusõna kohta on 1 A4 erinevaid pöördeid. Ma ei saa lihtsalt nendest minevikkudest mitte muffigi aru:S Küsisin, et millist läheb mul kõige rohkem tarvis, et õpiks siis vähemalt ühe ära, mulle vastati, et kõik on olulised:S -"Jeei"
Viimasel ajal on olnud väga ilusad ilmad, st et iga päev on olnud 20 kraadi sooja. Olen pidanud kasutama päikesekreemi, sest mu näonahk kõrbeb, kuna see päike on väga julm:D Mul on üks probleem ka, mu üks näopool on pruunim kui teine, asi on selles, et mul on rõdul väljakujunenud oma koht ja ma saan päikest rohkem paremale näopoolele:S "KINKI!" (spanish). Seda regiooni ei kutsuta niisama Extremaduraks, asi on selles, et temperatuuri erinevused päeva-öö-hommiku vahel on ekstreemsed. Päeval võib siin olla väga soe, aga õhtud ja eriti hommikud on väga külmad jällegi. Siin on selline ütlus, et kõik talupojad ootavad maid, sest siis on viimane võimalus, et vihma sajab. Uurisin natuke siis selle kohta ja mulle öeldi, et kui märtsis vihma ei saja, siis arvatavasti sajab mai kuus mingi nädala. Seega, ma loodan, et märtsis sajab natuke, et mais, kui lähme reisima põhjalikumalt, siis on ikka ilus ilm. Peale maid ei ole enne septembrit vihma siin oodata.
Üle nädala toimuvad kehalise tunnid ujulas. Kehalise kasvatuse õpetaja pakkus ka mulle, et ma võin seda võimalust ära kasutada ja nendega koos ujumas käia. Siinne ujula ei ole eriline "tase", rohkem näeb välja nagu hiiglasuur kasvuhoone, seetõttu vb on ka vesi ja õhk nii soojad, sest Eestis pole ma üheski ujulas nii soojas vees ujunud (fakt miks ma plaanin sinna veel minna). Üldjuhul maksab üks ujumiskord 2 eurot, kooliõpilastele 1 euro ja mulle 0 (sest olen õpetaja):D
Õpilaste ja õpilastega on suhted väga head, enamasti kõik oskavad öelda "Tere!" ja "Nägemist", minu nim on neile nüüd kõigile igaveseks mällu salvestatud:D
Neljapäeval oli lühike koolipäev, sest sõitsin Badajozi (30 minuti tee ja sealt 8 minuti tee Portugali). Peaeesmärk oli siis politseis end arvele võtta, õnneks käisin koos juhendaja ja ühe sõbrannaga. Seega võtsin numbri näitasin ankeeti ja passi, öeldi, et 10 päeva pärast tuleksin koos rahaga oma dokumendile järgi. Kiire-lihtne-konkreetne! Badajozis lõunatasin ühes väga heas kohas, selle nimi oli Pans and Company (saiad ja kompanii).
Reedel õppisin siis Paellat tegema, tegime seekord kana ja sealihast. Ma olen üpris kindel, et mu emale ja tädile see meeldiks väga, isa arvatavasti paneks sinn juurde hunnikute viis teisi maitseaineid, Helari valiks selle asemel friikartulid ja Eku paneks lademes ketšupit peale. Kuid minu meelest on see väga hea, seega suvel, kui koju tulen võtan oma retseptiraamatu välja ja teen teile seda. Reede õhtul käisime viiekesi ühes pubis Pueblas istumas, vaikne, armas ja tore. Mulle nii meeldib, et igalpool kus ma käin, on keegi tuttav ees, nimelt seal pubis kohtasin oma aeroobika treenerit, kes tegi ka väiksed õlled oma ühe sõbraga.  Kirjutasin hunniku uusi sõnu oma kaustikusse ja siis mulle seletati, milliseid kohti peaksin kindlasti külastama ja kus on kõige paremad kämpingukohad.
Laupäeval vaatasime Eesti ja Hispaania eurovisiooni, need on suhteliselt erinevad. Nimelt siin valitakse välja üks inimene, kelle saadetakse eurovisioonile ning siis sellele inimesele antakse laulda neli laulu ning nende nelja laulu seast valitakse välja siis eurolugu. Aaa, ma küpsetasin ka Profiteroleseid, need on siis sellised tuuletaskute moodilised magusad pallikesed. Päris head tulid:)

Igatahes ilma suutsin ära sõnuda, või tegi seda Helin:D Tuuline on ja päike on pilve taga peidus, õhtul isegi sadas natuke...ulmeeee:S:S:S Ma loodan, et see ilm pöördub jälle soojaks tagasi. Seega minu lemmik koht rõdul on asendunud köögis Hispaania rahvusköögikunsti õppimisega, mis on ka ju tore, sest tagasitulles ootavaid teid üllatused.

Õppisin ühe vägeva ütluse ka ära "pisando huevos" - pisando tähendab siis peale astuma ja huevos on munad. Seega kui keegi sõidab tänaval väga aeglaselt, siis öeldakse "Pisando huevos"- ehk siis sõidab nii aeglaselt, nagu kardaks munadele peale astuda, seega see tähendab, et talla peale või midagi sellist:) Suht kihvt!

Helen Randmäe - Hinge sees